6. november 2012

Outboxx - Astro Girl


Tegelikult on siin "videos" kogu EP, aga postitus on peamiselt esimesest palast. Kuulsin seda DJ Sotofetti Greta Cottage Workshop saatest. Selle soovitan kindlasti ka tervikuna ära kuulata. Üks paremaid podcaste, mis viimase kuu jooksul kõrva jäänud. Kuigi klaver on "vanakoolikas", on tema tüütu variatsioonitus ja kuivus see, mis esimesena reedab, et tegemist on selle kümnendi looga. Klaveri poolest võiks see lugu ka minu soovituste hulgast välja jääda, aga kui tulevad sisse lead süntesaator ja stringi padi lühikesed akordid, siis läheb lugu ikka eriti heaks. Tõeliseks hausiks, nagu peab. Plaadi teine lugu on igavam. Selline tapeedikas. Kolmas lugu on selline atmosfääriline elektro. Üsna minu teema. Ilmselt peab selle plaadi omale soetama, kui veel saada on.

El Guincho - Novias



Üsna veider on olnud sel aastal avastada, et olen hakanud poppi kuulama. Võib-olla pole asi isegi selles, et ma oleks ise kuidagi mandunud, vaid popp on lihtsalt kohati heaks läinud. Eriti see, kus on tugevalt sellist kaheksakümnendate hõngu tunda. Eile mainisin, et hispaanlastest hoian ainult Linda Miradal silma peal. Aga naabrivalve korras hoiab Linda jälle omakorda sealsetel artistidel pilku ja eks ma saan siis temalt teada, kui miskit head tuleb. Tegelikult vihjas Linda täna ühele teisele loole samalt artistilt, mis mind väga ei vaimustanud, aga sattusin kuulama veel ühte pala samalt plaadilt ja see tõmbas mind üsna käima. Siis avastasin muidugi, et tegemist on ju päris tuntud artistiga, sest tema lugu Bombay teavad küll vist kõik. Vähemalt minu sõbrad. Aga nende poppide asjadega on kord minu puhul nii, et ma kuulen neid kusagil poes, taksos, sõprade pool ja lood tunnen ära, aga nimesid teada ei saa tavaliselt. Mis seal salata, olen seda El Guincho nime püüdnud täna terve päeva meelde jätta ja isegi proovides ei jää. Näed, jälle pidin järgi vaatama.

Aga Novias loost ka. Algab pihta nagu mõni lastelaul. Oi lii, oi laa, oi lal-lal-lal-lal-laa. Ja kui vokaal algab, siis tundub, et järjekorde nossa nossa nossa, aga siis u. 30 sekundit hiljem harmoonia muutub ja lugu läheb käima. Ja kui trummid algavad, tuleb tantsima minna. Segu latinost ja afrost. Eriti afrost. Mistõttu ta mulle meeldibki ilmselt. Meenuvad võistlustantsu trennid varases lapsepõlves.

Ja veel sellest bändist nii palju, et kõik bändid, kes suudavad oma lugusid laivis esitada sama hästi või paremini kui plaadil, on mult respekti ära teeninud. El Guincho esitab näiteks sama lugu väga mõnusasti (isegi paremini ehk) ka laivis.

Ja mis mind veel enam seda bändi austama paneb, on see veebileht. Siin räägitakse lugudest ja artistidest, kes on olnud selle Pop Negro plaadi (Novias pärineb sellelt plaadilt) eeskujudeks. Kusjuures mitte lihtsalt, et äge muss ja üritasin ka midagi ägedat teha, vaid põhjalik analüüs. Peamiselt sellest, kuidas need lood on miksitud (Toomas Aringult kuulsin, et miksimine muusika loomise mõttes polegi erinevate lugude kokku panemine või oma versiooni tegemine vaid erinevate instrumentide kokkumäng looks - iga pill peab olema õige valjusega ja õigete efektidega, et lugu kõlaks terviklikult ja mõnusalt). Mulle meeldivad inimesed, kes kuulavad vahel ka, millest lugu koosneb ehk lõikavad pala peas lahti - selline bassikäik, sellised trummid, selliste efektidega. Muidugi need, kes ainult sellele keskenduvad mulle jälle ka ei meeldi. Aga tihti need, kes ainult vokaalmuusikat kuulavad, ei oska lugu analüüsida. Seal on isegi öeldud, et sellest loost võtsime idee kasutada sellist käteplaksu ja sealt loost selle, kuidas miksida vokaali jne. Iga miksimise aabitsa avapeatükis räägitakse, et miksimisel peaks lugu võrdlema millegagi, mille sarnast pala tahad luua. Et võrrelda, kas kõlab siis ikka sarnaselt (miksimise mõttes, mitte meloodialt). Igatahes väärt lugemine seal lehel. Ja kuulamine ka. Mehel pole mitte kehvad eeskujud.

Evelyn Champagne King - I'm In Love




Tänaseks kolmandaks looks pidi olema Maria Minervalt üks uuem pala, mis kõlas täitsa okeilt, aga seda El Guincho eeskujude lehte vaadates leidsin sealt ühe väga kõva diskoloo, mille peab ära jagama. Seda enam, et täna on USA-s presidendivalimised ja Evelyn "Champagne" - "Campagne" sobib hästi. Selline kaheksakümnendate diskofunk on kindlasti viimastel aastatel üks mu lemmikstiile olnud. Eriti peol. Vähemalt ise mängin sellist kõige meelsamini. Muuseas, selle loo refräänis kõlav "I'm in love, I'm in love" on ilmselt olnud otseseks eeskujuks või lausa sämplitud Master At Worki loos To be in love.