Friday, November 16, 2012

16. november 2012

Kaotic Chemistry - Space Cakes


Eelmisel nädalal sattusin vanema breakbeati ja jungle'i soonele. Kui sinna sattuda, siis võib päris sügavale ära vajuda, sest iga uue kuulatud looga meenub mõni uus pala. Eriti hull on tänapäeval, kui näiteks Youtube pakub ise iga videoga seotud lugusid välja. Kuulasin väga palju vanu Moving Shadow plaadifirma asju ja mõtlesin neist lausa eraldi postituse teha, aga las ta praegu jääb. Postitan neist kõige enam kuulatud pala. See Space Cakes oli üks neist paladest, mida esitasime kunagi sõber Ämblikmehega koolis muusika tunnis teistele. Vaja oli teha helinäidetega ettekanne mingil vabal teemal, mina valisin selleks Drum And Bass'i ajaloo ja alamstiilid. Antud lugu illustreeris heliliselt breakbeati (koos ühe eestimaise palaga). Pärast ettekannet üks klassiõde uuris, et aga kuidas selle muusika järgi tantsima peaks. Ma siis ei julgenud näidata veel. Igatahes selle stiili üks ilusamaid näiteid minu arvates.

Mirm - Kan-Sha


Täna roteeris päris palju see pala. Juhtusin Soma FM-ist kuulma. Selle palaga igasugused varasemad kokkupuuted, mälestused ja emotsioonid puuduvad. Seal on lihtsalt piisavalt palju ja mõnusat klõbistamist, õige doos rahu ja Rhodes sünt ka. Kõlab ju natuke nagu dubstep? Ilmselt tänu soolotrummile. Jimmy Edgari ja kuuekümnendate Eesti raadio ja filmimuusika toob meelde see pala. Turvaline öömuusika. Mulle meenub seda kuulates kadunud vanaema vesiroosikujuline öölamp. Näe, tuli ikka mälestus ka ära siiski.

Laine - Lõpulaul



Lõpulauluks on lõpulaul. Selle nädala Eesti Popsu saates mängiti ansambel Laine versiooni Patrick Juvet - I Love America loost. Heal meelel oleksin lisanud hoopis selle loo, aga ta ei ripu ilusal kujul kusagil üleval. Eesti versiooni nimi, kuna see oli loodud sovjeti ajal, ei saanud loomulikult olla kuidagi Ameerikaga seotud. Küll aga võis laulda muusikast. seega oligi loo pealkiri Mul on nüüd muusika. Kõlab ägedamalt kui originaal minu meelest :) Minu eest osatakse saladusi hästi varjata ja nii ma ei teadnudki, et nende 83. aastal ilmunud omanimeline plaat on mõnusaid lääne discojäljendusi täis. Ainus, mis neist Youtube'is silma jäi on see lõpulaul. Mitte kõige parem sellest valikust, eriti koos pildiga vaadates. Ilmselt püütakse selles videos näidata, et disco ei tähenda mingit amoraalset klubis ukerdamist nagu läänes, vaid korralikud inimesed saavad ka mõnel luhal omad tantsud tantsitud. Naljakas selle loo puhul on see, et nii see lihtsapärane meloodia kui ka hääl meenutavad väga ühte teist Eesti diskolugu (neid on ju nii vähe) - Els Himma Keskööd.

Paar lugu Laine - Laine plaadilt on kuulatavad sellisel veidral vene saidil. Tuleb vajutada nupul "Igrat".

No comments:

Post a Comment