Kaotic Chemistry - Space Cakes
Eelmisel nädalal sattusin vanema breakbeati ja jungle'i soonele. Kui sinna sattuda, siis võib päris sügavale ära vajuda, sest iga uue kuulatud looga meenub mõni uus pala. Eriti hull on tänapäeval, kui näiteks Youtube pakub ise iga videoga seotud lugusid välja. Kuulasin väga palju vanu Moving Shadow plaadifirma asju ja mõtlesin neist lausa eraldi postituse teha, aga las ta praegu jääb. Postitan neist kõige enam kuulatud pala. See Space Cakes oli üks neist paladest, mida esitasime kunagi sõber Ämblikmehega koolis muusika tunnis teistele. Vaja oli teha helinäidetega ettekanne mingil vabal teemal, mina valisin selleks Drum And Bass'i ajaloo ja alamstiilid. Antud lugu illustreeris heliliselt breakbeati (koos ühe eestimaise palaga). Pärast ettekannet üks klassiõde uuris, et aga kuidas selle muusika järgi tantsima peaks. Ma siis ei julgenud näidata veel. Igatahes selle stiili üks ilusamaid näiteid minu arvates.
Mirm - Kan-Sha
Täna roteeris päris palju see pala. Juhtusin Soma FM-ist kuulma. Selle palaga igasugused varasemad kokkupuuted, mälestused ja emotsioonid puuduvad. Seal on lihtsalt piisavalt palju ja mõnusat klõbistamist, õige doos rahu ja Rhodes sünt ka. Kõlab ju natuke nagu dubstep? Ilmselt tänu soolotrummile. Jimmy Edgari ja kuuekümnendate Eesti raadio ja filmimuusika toob meelde see pala. Turvaline öömuusika. Mulle meenub seda kuulates kadunud vanaema vesiroosikujuline öölamp. Näe, tuli ikka mälestus ka ära siiski.
Laine - Lõpulaul
Lõpulauluks on lõpulaul. Selle nädala Eesti Popsu saates mängiti ansambel Laine versiooni Patrick Juvet - I Love America loost. Heal meelel oleksin lisanud hoopis selle loo, aga ta ei ripu ilusal kujul kusagil üleval. Eesti versiooni nimi, kuna see oli loodud sovjeti ajal, ei saanud loomulikult olla kuidagi Ameerikaga seotud. Küll aga võis laulda muusikast. seega oligi loo pealkiri Mul on nüüd muusika. Kõlab ägedamalt kui originaal minu meelest :) Minu eest osatakse saladusi hästi varjata ja nii ma ei teadnudki, et nende 83. aastal ilmunud omanimeline plaat on mõnusaid lääne discojäljendusi täis. Ainus, mis neist Youtube'is silma jäi on see lõpulaul. Mitte kõige parem sellest valikust, eriti koos pildiga vaadates. Ilmselt püütakse selles videos näidata, et disco ei tähenda mingit amoraalset klubis ukerdamist nagu läänes, vaid korralikud inimesed saavad ka mõnel luhal omad tantsud tantsitud. Naljakas selle loo puhul on see, et nii see lihtsapärane meloodia kui ka hääl meenutavad väga ühte teist Eesti diskolugu (neid on ju nii vähe) - Els Himma Keskööd.
Paar lugu Laine - Laine plaadilt on kuulatavad sellisel veidral vene saidil. Tuleb vajutada nupul "Igrat".
Friday, November 16, 2012
Thursday, November 8, 2012
08. november 2012
Alex Reece - Touch Me
Õigele ralliblogile kohaselt tuleb täna juttu muusikast, mis
mängib mu autos. Eile oli selleks Alex Reece'i muusika. Kusjuures, see omal
ajal mu üks lemmik drum'n'bass artist olnud mees on tänaseks pisut ära
tüüdanud. Tal on üks eriline breik, mis on talle väga omane ja see kipubki
nüüdseks ära tüütama. Aga halb ei ole Alexi muusika kindlasti mitte. Ja eile
autoga koju sõites tekkis soov teha blogipostitus minu jaoks parimatest Alex
Reece'i lugudest. Selleks andis ajendi üks eriti hea lugu, mida ma aga internetist
siia linkimiseks ei leidnudki. Küll aga selgus Reece'i loomingut üle vaadates,
et ma olen paari hiti varjus päris ära unustanud mõned eriti eriti head lood.
Eriti oli kaks korda teadlikult. Esimesena siis üks Vibratsiooni või Öögruuvi
saatest lindistatud pala, millel on Youtube'is väga staatiline video T-tala
näoga mehest. Aga lugu on super. Kassetil on selle koha peal, kui lugu on 4.19
käinud, jäänud katke Raul Saaremetsa kommentaarist "Pole paha, pole
paha" (loe kiiresti). Pole tõesti paha. Võtab vägagi tantsule veel nüüdki.
Alex Reece - I Need Your Love
Midagi Reece'i varasemast loomingust. Ma arvan, et see lugu kuulub heaga minu top mmm näiteks kümne või kaheteistkümne jungle'i loo hulka. Olin vaesekese täiesti ära unustanud vahepeal. Loomulikult kassetile salvestatud seegi omal ajal. Väga tõsine ja sügav, samas kerge. Pimedate ööde muusika. Ajastu sümbol.
Alex Reece - Jazz Master
Noh ja kolmanda looga on lood keerulised. Mitte, et kandidaate poleks, aga neid on raske siia lisada, kuna ühte üheski lingitavas keskkonnas pole ja teist pala ei saa embeedida ehk siia otse videot lisada. Peate kahjuks minema lugu Jazz Master kuulama Youtube keskkonda. Aga lugu on lihtsalt suurepärane. Seal on ilusti kuulda ka see Alex reece'i leivanumbriks olev trummibreik. Tün tünn tü tün tün tünn. Homme tuleb ilmselt sarnane teema ehk Moving Shadow plaadifirma vanema loomingu spetsiaal.
Eile sai auto alla talvekummid.
Uibo
PS! Blogger on üks väga väga hull keskkond blogi redigeerimiseks. Väga oli kaks korda meelega!
Tuesday, November 6, 2012
6. november 2012
Outboxx - Astro Girl
Tegelikult on siin "videos" kogu EP, aga postitus on peamiselt esimesest palast. Kuulsin seda DJ Sotofetti Greta Cottage Workshop saatest. Selle soovitan kindlasti ka tervikuna ära kuulata. Üks paremaid podcaste, mis viimase kuu jooksul kõrva jäänud. Kuigi klaver on "vanakoolikas", on tema tüütu variatsioonitus ja kuivus see, mis esimesena reedab, et tegemist on selle kümnendi looga. Klaveri poolest võiks see lugu ka minu soovituste hulgast välja jääda, aga kui tulevad sisse lead süntesaator ja stringi padi lühikesed akordid, siis läheb lugu ikka eriti heaks. Tõeliseks hausiks, nagu peab. Plaadi teine lugu on igavam. Selline tapeedikas. Kolmas lugu on selline atmosfääriline elektro. Üsna minu teema. Ilmselt peab selle plaadi omale soetama, kui veel saada on.
El Guincho - Novias
Üsna veider on olnud sel aastal avastada, et olen hakanud poppi kuulama. Võib-olla pole asi isegi selles, et ma oleks ise kuidagi mandunud, vaid popp on lihtsalt kohati heaks läinud. Eriti see, kus on tugevalt sellist kaheksakümnendate hõngu tunda. Eile mainisin, et hispaanlastest hoian ainult Linda Miradal silma peal. Aga naabrivalve korras hoiab Linda jälle omakorda sealsetel artistidel pilku ja eks ma saan siis temalt teada, kui miskit head tuleb. Tegelikult vihjas Linda täna ühele teisele loole samalt artistilt, mis mind väga ei vaimustanud, aga sattusin kuulama veel ühte pala samalt plaadilt ja see tõmbas mind üsna käima. Siis avastasin muidugi, et tegemist on ju päris tuntud artistiga, sest tema lugu Bombay teavad küll vist kõik. Vähemalt minu sõbrad. Aga nende poppide asjadega on kord minu puhul nii, et ma kuulen neid kusagil poes, taksos, sõprade pool ja lood tunnen ära, aga nimesid teada ei saa tavaliselt. Mis seal salata, olen seda El Guincho nime püüdnud täna terve päeva meelde jätta ja isegi proovides ei jää. Näed, jälle pidin järgi vaatama.
Aga Novias loost ka. Algab pihta nagu mõni lastelaul. Oi lii, oi laa, oi lal-lal-lal-lal-laa. Ja kui vokaal algab, siis tundub, et järjekorde nossa nossa nossa, aga siis u. 30 sekundit hiljem harmoonia muutub ja lugu läheb käima. Ja kui trummid algavad, tuleb tantsima minna. Segu latinost ja afrost. Eriti afrost. Mistõttu ta mulle meeldibki ilmselt. Meenuvad võistlustantsu trennid varases lapsepõlves.
Ja veel sellest bändist nii palju, et kõik bändid, kes suudavad oma lugusid laivis esitada sama hästi või paremini kui plaadil, on mult respekti ära teeninud. El Guincho esitab näiteks sama lugu väga mõnusasti (isegi paremini ehk) ka laivis.
Ja mis mind veel enam seda bändi austama paneb, on see veebileht. Siin räägitakse lugudest ja artistidest, kes on olnud selle Pop Negro plaadi (Novias pärineb sellelt plaadilt) eeskujudeks. Kusjuures mitte lihtsalt, et äge muss ja üritasin ka midagi ägedat teha, vaid põhjalik analüüs. Peamiselt sellest, kuidas need lood on miksitud (Toomas Aringult kuulsin, et miksimine muusika loomise mõttes polegi erinevate lugude kokku panemine või oma versiooni tegemine vaid erinevate instrumentide kokkumäng looks - iga pill peab olema õige valjusega ja õigete efektidega, et lugu kõlaks terviklikult ja mõnusalt). Mulle meeldivad inimesed, kes kuulavad vahel ka, millest lugu koosneb ehk lõikavad pala peas lahti - selline bassikäik, sellised trummid, selliste efektidega. Muidugi need, kes ainult sellele keskenduvad mulle jälle ka ei meeldi. Aga tihti need, kes ainult vokaalmuusikat kuulavad, ei oska lugu analüüsida. Seal on isegi öeldud, et sellest loost võtsime idee kasutada sellist käteplaksu ja sealt loost selle, kuidas miksida vokaali jne. Iga miksimise aabitsa avapeatükis räägitakse, et miksimisel peaks lugu võrdlema millegagi, mille sarnast pala tahad luua. Et võrrelda, kas kõlab siis ikka sarnaselt (miksimise mõttes, mitte meloodialt). Igatahes väärt lugemine seal lehel. Ja kuulamine ka. Mehel pole mitte kehvad eeskujud.
Evelyn Champagne King - I'm In Love
Tänaseks kolmandaks looks pidi olema Maria Minervalt üks uuem pala, mis kõlas täitsa okeilt, aga seda El Guincho eeskujude lehte vaadates leidsin sealt ühe väga kõva diskoloo, mille peab ära jagama. Seda enam, et täna on USA-s presidendivalimised ja Evelyn "Champagne" - "Campagne" sobib hästi. Selline kaheksakümnendate diskofunk on kindlasti viimastel aastatel üks mu lemmikstiile olnud. Eriti peol. Vähemalt ise mängin sellist kõige meelsamini. Muuseas, selle loo refräänis kõlav "I'm in love, I'm in love" on ilmselt olnud otseseks eeskujuks või lausa sämplitud Master At Worki loos To be in love.
Tegelikult on siin "videos" kogu EP, aga postitus on peamiselt esimesest palast. Kuulsin seda DJ Sotofetti Greta Cottage Workshop saatest. Selle soovitan kindlasti ka tervikuna ära kuulata. Üks paremaid podcaste, mis viimase kuu jooksul kõrva jäänud. Kuigi klaver on "vanakoolikas", on tema tüütu variatsioonitus ja kuivus see, mis esimesena reedab, et tegemist on selle kümnendi looga. Klaveri poolest võiks see lugu ka minu soovituste hulgast välja jääda, aga kui tulevad sisse lead süntesaator ja stringi padi lühikesed akordid, siis läheb lugu ikka eriti heaks. Tõeliseks hausiks, nagu peab. Plaadi teine lugu on igavam. Selline tapeedikas. Kolmas lugu on selline atmosfääriline elektro. Üsna minu teema. Ilmselt peab selle plaadi omale soetama, kui veel saada on.
El Guincho - Novias
Üsna veider on olnud sel aastal avastada, et olen hakanud poppi kuulama. Võib-olla pole asi isegi selles, et ma oleks ise kuidagi mandunud, vaid popp on lihtsalt kohati heaks läinud. Eriti see, kus on tugevalt sellist kaheksakümnendate hõngu tunda. Eile mainisin, et hispaanlastest hoian ainult Linda Miradal silma peal. Aga naabrivalve korras hoiab Linda jälle omakorda sealsetel artistidel pilku ja eks ma saan siis temalt teada, kui miskit head tuleb. Tegelikult vihjas Linda täna ühele teisele loole samalt artistilt, mis mind väga ei vaimustanud, aga sattusin kuulama veel ühte pala samalt plaadilt ja see tõmbas mind üsna käima. Siis avastasin muidugi, et tegemist on ju päris tuntud artistiga, sest tema lugu Bombay teavad küll vist kõik. Vähemalt minu sõbrad. Aga nende poppide asjadega on kord minu puhul nii, et ma kuulen neid kusagil poes, taksos, sõprade pool ja lood tunnen ära, aga nimesid teada ei saa tavaliselt. Mis seal salata, olen seda El Guincho nime püüdnud täna terve päeva meelde jätta ja isegi proovides ei jää. Näed, jälle pidin järgi vaatama.
Aga Novias loost ka. Algab pihta nagu mõni lastelaul. Oi lii, oi laa, oi lal-lal-lal-lal-laa. Ja kui vokaal algab, siis tundub, et järjekorde nossa nossa nossa, aga siis u. 30 sekundit hiljem harmoonia muutub ja lugu läheb käima. Ja kui trummid algavad, tuleb tantsima minna. Segu latinost ja afrost. Eriti afrost. Mistõttu ta mulle meeldibki ilmselt. Meenuvad võistlustantsu trennid varases lapsepõlves.
Ja veel sellest bändist nii palju, et kõik bändid, kes suudavad oma lugusid laivis esitada sama hästi või paremini kui plaadil, on mult respekti ära teeninud. El Guincho esitab näiteks sama lugu väga mõnusasti (isegi paremini ehk) ka laivis.
Ja mis mind veel enam seda bändi austama paneb, on see veebileht. Siin räägitakse lugudest ja artistidest, kes on olnud selle Pop Negro plaadi (Novias pärineb sellelt plaadilt) eeskujudeks. Kusjuures mitte lihtsalt, et äge muss ja üritasin ka midagi ägedat teha, vaid põhjalik analüüs. Peamiselt sellest, kuidas need lood on miksitud (Toomas Aringult kuulsin, et miksimine muusika loomise mõttes polegi erinevate lugude kokku panemine või oma versiooni tegemine vaid erinevate instrumentide kokkumäng looks - iga pill peab olema õige valjusega ja õigete efektidega, et lugu kõlaks terviklikult ja mõnusalt). Mulle meeldivad inimesed, kes kuulavad vahel ka, millest lugu koosneb ehk lõikavad pala peas lahti - selline bassikäik, sellised trummid, selliste efektidega. Muidugi need, kes ainult sellele keskenduvad mulle jälle ka ei meeldi. Aga tihti need, kes ainult vokaalmuusikat kuulavad, ei oska lugu analüüsida. Seal on isegi öeldud, et sellest loost võtsime idee kasutada sellist käteplaksu ja sealt loost selle, kuidas miksida vokaali jne. Iga miksimise aabitsa avapeatükis räägitakse, et miksimisel peaks lugu võrdlema millegagi, mille sarnast pala tahad luua. Et võrrelda, kas kõlab siis ikka sarnaselt (miksimise mõttes, mitte meloodialt). Igatahes väärt lugemine seal lehel. Ja kuulamine ka. Mehel pole mitte kehvad eeskujud.
Evelyn Champagne King - I'm In Love
Tänaseks kolmandaks looks pidi olema Maria Minervalt üks uuem pala, mis kõlas täitsa okeilt, aga seda El Guincho eeskujude lehte vaadates leidsin sealt ühe väga kõva diskoloo, mille peab ära jagama. Seda enam, et täna on USA-s presidendivalimised ja Evelyn "Champagne" - "Campagne" sobib hästi. Selline kaheksakümnendate diskofunk on kindlasti viimastel aastatel üks mu lemmikstiile olnud. Eriti peol. Vähemalt ise mängin sellist kõige meelsamini. Muuseas, selle loo refräänis kõlav "I'm in love, I'm in love" on ilmselt olnud otseseks eeskujuks või lausa sämplitud Master At Worki loos To be in love.
Monday, November 5, 2012
5. november 2012
Dam-Funk - Kruisin' 2gether
Jätkan sarja artistidest, kelle mõne aasta eest luubi alla võtsin. Dam-Funk on neist küll ainuke, kes ilma kahtlusteta on kogu selle perioodi ennast jätkuvalt tõestanud ja pole kuhugi ära vajunud. Kuigi tal on loomulikult palju kloone, nagu Nite Jewelil, siis ma nende kuulamisega ei viitsi vaeva näha ja seetõttu tundub mees mulle endiselt mõnusa minekuga, kuigi ta on üsna produktiivne ja seetõttu ka kordab ennast. Tema puhul on veel hea see, et ta pakub tihti oma värsket muusikat tasuta alla laadida. Ka seda lugu saab helipilvest tirida. Väga mõnus sahinaga kruiisimise lugu minu meelest. Rallimeestele meeldib üle kõige kruiisida.
Linda Mirada - Secundario
Hispaania muusikutest on ainult üks persoon, kellel ma tihedamalt kõrva peal püüan hoida. See on Linda Mirada. Teeb elektroonikat ja teeb poppi ja mulle meeldib hispaania keele kõla tema muusikas. Avastasin täna, et suvel ilmunud plaadi põhiloole on video ka välja ilmunud ja pean seda jagama. Seda enam, et seal on ka selline teisikute teema. Aetakse ju mindki tihtilugu segamini popplauja Toomas Aringuga. See lugu tuletab meelde, et peaks albumile veelkord tähelepanu pöörama ja võibolla ka omale soetama.
Moodymann - Black Mahogany
Üliproduktiivne ukrainlane Vakula riputas üles oma remixi sellest loost. Huvitav oleks teada, kas see valmis Kenny Dixoni teadmisel või teadmatuses. Kuulasin ja tuli tahtmine originaal üle kuulata. Ja nagu karta oli, siis see osutus paremaks. See on vist üldse üks KDJ parimaid lugusid. Tegelikult kogu see album, kust lugu pärineb, on ilmselt Moodymanni parim. Selline intelligentne asi. Ei ole selline klubimuusika. Ja väga häbi ning kahju on tunnistada, et mul kui Moodymanni suurel austajal ei olegi seda plaati kodus kapis. Ega teda enam nii lihtsalt saa ka. Aga plaani peab ta võtma. Youtube'i videote puhul ei tea kunagi, kaua nad seal ripuvad, sest enamik neist ei ole sinna just legaalselt tekkinud. Seega ei osanud ma eriti valida, millist versiooni siia lisada. "Videod" on nagunii neil kas staatilised või ise tehtud slideshowd. Valisin välja kõige mõnusama heliga versiooni. See mängis mul täna tööl ka kümmenkond korda järjest. Hea töömuusika. Oi, kuidas mulle instrumentaalmuusika meeldib :)
Panin täna rehvivahetusaja kirja.
Mati
Jätkan sarja artistidest, kelle mõne aasta eest luubi alla võtsin. Dam-Funk on neist küll ainuke, kes ilma kahtlusteta on kogu selle perioodi ennast jätkuvalt tõestanud ja pole kuhugi ära vajunud. Kuigi tal on loomulikult palju kloone, nagu Nite Jewelil, siis ma nende kuulamisega ei viitsi vaeva näha ja seetõttu tundub mees mulle endiselt mõnusa minekuga, kuigi ta on üsna produktiivne ja seetõttu ka kordab ennast. Tema puhul on veel hea see, et ta pakub tihti oma värsket muusikat tasuta alla laadida. Ka seda lugu saab helipilvest tirida. Väga mõnus sahinaga kruiisimise lugu minu meelest. Rallimeestele meeldib üle kõige kruiisida.
Linda Mirada - Secundario
Hispaania muusikutest on ainult üks persoon, kellel ma tihedamalt kõrva peal püüan hoida. See on Linda Mirada. Teeb elektroonikat ja teeb poppi ja mulle meeldib hispaania keele kõla tema muusikas. Avastasin täna, et suvel ilmunud plaadi põhiloole on video ka välja ilmunud ja pean seda jagama. Seda enam, et seal on ka selline teisikute teema. Aetakse ju mindki tihtilugu segamini popplauja Toomas Aringuga. See lugu tuletab meelde, et peaks albumile veelkord tähelepanu pöörama ja võibolla ka omale soetama.
Moodymann - Black Mahogany
Üliproduktiivne ukrainlane Vakula riputas üles oma remixi sellest loost. Huvitav oleks teada, kas see valmis Kenny Dixoni teadmisel või teadmatuses. Kuulasin ja tuli tahtmine originaal üle kuulata. Ja nagu karta oli, siis see osutus paremaks. See on vist üldse üks KDJ parimaid lugusid. Tegelikult kogu see album, kust lugu pärineb, on ilmselt Moodymanni parim. Selline intelligentne asi. Ei ole selline klubimuusika. Ja väga häbi ning kahju on tunnistada, et mul kui Moodymanni suurel austajal ei olegi seda plaati kodus kapis. Ega teda enam nii lihtsalt saa ka. Aga plaani peab ta võtma. Youtube'i videote puhul ei tea kunagi, kaua nad seal ripuvad, sest enamik neist ei ole sinna just legaalselt tekkinud. Seega ei osanud ma eriti valida, millist versiooni siia lisada. "Videod" on nagunii neil kas staatilised või ise tehtud slideshowd. Valisin välja kõige mõnusama heliga versiooni. See mängis mul täna tööl ka kümmenkond korda järjest. Hea töömuusika. Oi, kuidas mulle instrumentaalmuusika meeldib :)
Panin täna rehvivahetusaja kirja.
Mati
Friday, November 2, 2012
2. november 2012. Hingedepäev.
Neuronphase - Fade Me Out
Alustuseks Eesti mussi. Hea meel, et minu pragusest kodulinnast. Veel parem meel, et see artist on mulle teada juba minu väga varasest noorusest e. üle 15 aasta u. Hea, et kõik mu lapsepõlve tegelased pole ajaloo areenilt kadunud. Eestist pole ammu nii head tekhaussi tulnud!
Epoche - 6 Feet
Hea lugu bändilt, kus kitarri mängib mu pikaaegne pinginaaber. See lugu on siin blogis kindlasti oma kvalitatiivsete omaduste, mitte tutvuse kaudu.
Nite Jewel - Another Horizon
Mul oli juba lisatud video ühest Nite Jeweli esimesest loost, mida ma nägin, aga siis leidsin riiulist ühe plaadi, mille sõbrad Louie Gigolo ja Lovejunky mulle Soomest tema kontserdilt tõid, kuhu ta on mulle oma käega plaadile kirjutanud "This is a picture of our tour on the west coast of the US. Hope you feel the heat. Xo. Nite Jewel". Tegi südame soojaks ja panin hoopis sellelt plaadilt ühe loo. Küll on kahju, et igat head artisti asutakse kohe nii massiliselt järgima, et sellest saab villand :(
Täna jäi maale minemata, kuna tee oli läbi kaevatud.
Mati Uibo
Alustuseks Eesti mussi. Hea meel, et minu pragusest kodulinnast. Veel parem meel, et see artist on mulle teada juba minu väga varasest noorusest e. üle 15 aasta u. Hea, et kõik mu lapsepõlve tegelased pole ajaloo areenilt kadunud. Eestist pole ammu nii head tekhaussi tulnud!
Epoche - 6 Feet
Hea lugu bändilt, kus kitarri mängib mu pikaaegne pinginaaber. See lugu on siin blogis kindlasti oma kvalitatiivsete omaduste, mitte tutvuse kaudu.
Nite Jewel - Another Horizon
Mul oli juba lisatud video ühest Nite Jeweli esimesest loost, mida ma nägin, aga siis leidsin riiulist ühe plaadi, mille sõbrad Louie Gigolo ja Lovejunky mulle Soomest tema kontserdilt tõid, kuhu ta on mulle oma käega plaadile kirjutanud "This is a picture of our tour on the west coast of the US. Hope you feel the heat. Xo. Nite Jewel". Tegi südame soojaks ja panin hoopis sellelt plaadilt ühe loo. Küll on kahju, et igat head artisti asutakse kohe nii massiliselt järgima, et sellest saab villand :(
Täna jäi maale minemata, kuna tee oli läbi kaevatud.
Mati Uibo
Thursday, November 1, 2012
1. november 2012
Nite Jewel - One Second of Love
Mõni aasta tagasi tõi uusi tuuli ja pani tervele muusika suunale aluse USA tüdruk Ramona Gonzales. Sel ajal jälgisin põnevusega, mille kallal ta nokitseb. Siis aga tekkis talle tohutult järgijaid ja minu meelest ka ta ise ammendas enda stiili ning ma ei viitsinud enam uurida, kas ta on midagi uut välja andnud või mitte. Täna võtsin ta jälle ette, et vaadata, kas see, mis temaga on juhtunud, on hea või halb. Selgus, et sarnaselt Ariel Pinkiga on ka tema hüljanud lo-fi ja hakanud kvaliteetsemat muusikat tegema. Ja seda üsna erinevates kategooriates. Palju popimalt kui varem. Ilmselt on ta ka kõvasti rohkem tuntud, kui varem ja enam ise oma plaate fännidele ei saada ja neile aadresse ei kirjuta, nagu minule kunagi :) One Second of Love pole võibolla kõige kirkam lugu, aga päris hea videoga.
Tiiu Kiik - New Dream
Mul on väga hea meel, et tänane lemmiklugu pärineb samuti naiselt ja veel parem meel on, et see naine on eestlane. Jäi viimasest Eesti Popsu saatest kõrva. Kuulasin seda täna paarkümmend korda töö juures. Selline Biosphere'i ja Aphex Twini ning veel millegi kolmanda segune muusika. Väga meelejärgi mulle.
Elektronküülik - Katkestus
Tänane viimane lugu on samuti kodumaist päritolu, kuid see ei ole siia lisatud meeldimise tõttu. Selle blogi algne idee oli, et Mati Uibo hakkab tegema ise muusikat ning oma lugusid blogis postitama, et võita alati ralli teiste blogipidajatega selle nimel, kes saab neile lugudele esimesena viidata. Kahjuks ei oska Mati Uibo aga muusikat teha. Kuid selle loo puhul olen veendunud, et keegi seda veel üheski blogis kajastanud ei ole. Selle on välja andnud mu väga hea sõber Elektronküülik, kes oma viis aastat tagasi tehtud kiirele katsetusele (või katkestusele) enda jaoks ammendunud elektrosse uusi tuuli sisse tuua, tegi eile õhtul taha ka video, mida ta enda sõnul väga timmida ei viitsinud, sest tahtis magama minna. Olgu see siis siin ainult selleks, et keegi teine seda lugu oma blogis nagunii ei kajasta.
Parkimisandurid hakkasid päeva peale jälle tööle.
Mati
Mõni aasta tagasi tõi uusi tuuli ja pani tervele muusika suunale aluse USA tüdruk Ramona Gonzales. Sel ajal jälgisin põnevusega, mille kallal ta nokitseb. Siis aga tekkis talle tohutult järgijaid ja minu meelest ka ta ise ammendas enda stiili ning ma ei viitsinud enam uurida, kas ta on midagi uut välja andnud või mitte. Täna võtsin ta jälle ette, et vaadata, kas see, mis temaga on juhtunud, on hea või halb. Selgus, et sarnaselt Ariel Pinkiga on ka tema hüljanud lo-fi ja hakanud kvaliteetsemat muusikat tegema. Ja seda üsna erinevates kategooriates. Palju popimalt kui varem. Ilmselt on ta ka kõvasti rohkem tuntud, kui varem ja enam ise oma plaate fännidele ei saada ja neile aadresse ei kirjuta, nagu minule kunagi :) One Second of Love pole võibolla kõige kirkam lugu, aga päris hea videoga.
Tiiu Kiik - New Dream
Mul on väga hea meel, et tänane lemmiklugu pärineb samuti naiselt ja veel parem meel on, et see naine on eestlane. Jäi viimasest Eesti Popsu saatest kõrva. Kuulasin seda täna paarkümmend korda töö juures. Selline Biosphere'i ja Aphex Twini ning veel millegi kolmanda segune muusika. Väga meelejärgi mulle.
Elektronküülik - Katkestus
Tänane viimane lugu on samuti kodumaist päritolu, kuid see ei ole siia lisatud meeldimise tõttu. Selle blogi algne idee oli, et Mati Uibo hakkab tegema ise muusikat ning oma lugusid blogis postitama, et võita alati ralli teiste blogipidajatega selle nimel, kes saab neile lugudele esimesena viidata. Kahjuks ei oska Mati Uibo aga muusikat teha. Kuid selle loo puhul olen veendunud, et keegi seda veel üheski blogis kajastanud ei ole. Selle on välja andnud mu väga hea sõber Elektronküülik, kes oma viis aastat tagasi tehtud kiirele katsetusele (või katkestusele) enda jaoks ammendunud elektrosse uusi tuuli sisse tuua, tegi eile õhtul taha ka video, mida ta enda sõnul väga timmida ei viitsinud, sest tahtis magama minna. Olgu see siis siin ainult selleks, et keegi teine seda lugu oma blogis nagunii ei kajasta.
Parkimisandurid hakkasid päeva peale jälle tööle.
Mati
Subscribe to:
Comments (Atom)