Freekwency - Outrun
Aasta hakkab läbi saama ja kuigi ma ei ole mingi edetabelite mees, siis mingid ettekujutused mul on tekkinud, millised sel aastal leitud lood (mis ei pea tingimata olema sel aastal tehtud) on mulle rohkem meelde jäänud, millised vähem. Reegel on see, et kui tahad olla aasta tegija, siis anna oma muusika välja varemalt oktoobris. Kõik ülejäänud kipuvad ära ununema kokkuvõtete ajal ja meenuvad alles hiljem, kui auhinnad jagatud. Minu tabelid on tavaliselt horisontaalse iseloomuga, mitte vertikaalsed. St. näiteks top 10 koosneb enam-vähem kümnest esikohast või siis on mõned natuke paremad, aga võitjat pole. Antud lugu aga pärineb mu selle aasta ühelt kõige lemmikumalt vinüülilt. Ja see lugu peab olema siin blogis juba seetõttu, et see on õige ralliblogi video. Freekwency taga on mees nimega Benny Badge ja ta elab Austraalias. Arvestades, et mu selle aasta lemmikostude seas on vähemalt kolm Austraalia artisti, hakkab mulle lõpuks kohale jõudma, miks kõik eestlased sinna mandrile pagevad.
Freekwency - Flip The Coin
Lugu on pärit samalt EP-lt, kust eelminegi pala, aga see on veel erilisem. Kui eelmine lugu on väärt seetõttu, et ta paikneb ühel aasta parimal plaadil, siis antud pala kandideerib ka üksiküritajana aasta parima loo tiitlile. Jutt käib muidugi neist lugudest, mille ma omale plaadi kujul riiulisse olen saanud. Kvaliteetne.
Modernique Feat. Larry Wu - Loves Gonna Get You
Ja ma arvan, et kui kaks eelmist pala on juba mingis mõttes parimate tiitlitele kandideerinud, siis lõpetuseks ei saa midagi viletsamat panna. See pala saab auhinnalise, tänase päeva parima loo tiitli. Siin on vunki ja siin on funki. Siit kõlab läbi ka haussi. Hea selge sammuga pala, kus ei ole unustatud lisada tuharanõksu esile kutsuvat bassikäiku. Hea jalgadega klubis põrandat trampida või hoopis nõtkelt väänelda. Mõnus harmoonia, mis kohati muutub ootamatus ja huvitavas suunas.
Suure külmaga käivitub auto juba veidi viletsamalt kui muidu.
Uibo
Monday, December 17, 2012
Wednesday, December 5, 2012
5. detsember 2012 - palgapäev
Ohbliv - Badarou
Jätkame hiphopiga, sest päkapikud veavad seda tõesti kohale uksest ja aknast. Mõnus ja rahulik, instrumentaalne ja piisavalt, ent mitte liigselt monotoonne.
The internet - The Garden
Ma olen hiphoppi kuulanud (või pigem kuulnud!) aastast 90, aga nendes nimedes ja grupeeringutes ma endiselt kuigivõrd ei orienteeru. Nüüd hakkab Odd Future kamp ja selle ümber toimuv natuke piirjooni võtma. See Internet on siis nende "inimlikum" ja naiselikum nägu. Ja enamik lugusid, mida olen Internetilt (mitte internetist) kuulanud, on üsna mõnusad. Isegi need, kus räpitakse :) Tänase päeva kindlasti enim mänginud lugu on teie ees.
2562 & Karizma & Majic - Dinosaur
Lõpetuseks bassimuusikat. Ja seekord, kuigi oli saadaval ka instrumentaal, vastupidiselt oma tavapärasele loogikale, valisin just räpiga versiooni, sest mõnele loole lihtsalt sobib, kui sinna on õige tämbriga ja meetodiga peale räägitud. Ja minu meelest siin loos just nii on. Karizma tuletab muidugi õigele eestlasele meelde hoopis pikkade blondide juustega rootslasi, aga 2562 tuletab meelde, et ostsin mõne aasta eest tema CD ja polegi seda vist peale ostmist kuulanud. Peaks vist autosse kaasa võtma ja meenutama, millega tegu. Selge, et bassimuusika, aga äkki oli hea ja lihtsalt olen riiulisse unustanud. Antud pala on neist kolmest kõige kesisem, aga kõvasti kuulamisel tekitab üsna tõsise tunde, seega võib jagada küll.
Jätkame hiphopiga, sest päkapikud veavad seda tõesti kohale uksest ja aknast. Mõnus ja rahulik, instrumentaalne ja piisavalt, ent mitte liigselt monotoonne.
The internet - The Garden
Ma olen hiphoppi kuulanud (või pigem kuulnud!) aastast 90, aga nendes nimedes ja grupeeringutes ma endiselt kuigivõrd ei orienteeru. Nüüd hakkab Odd Future kamp ja selle ümber toimuv natuke piirjooni võtma. See Internet on siis nende "inimlikum" ja naiselikum nägu. Ja enamik lugusid, mida olen Internetilt (mitte internetist) kuulanud, on üsna mõnusad. Isegi need, kus räpitakse :) Tänase päeva kindlasti enim mänginud lugu on teie ees.
2562 & Karizma & Majic - Dinosaur
Lõpetuseks bassimuusikat. Ja seekord, kuigi oli saadaval ka instrumentaal, vastupidiselt oma tavapärasele loogikale, valisin just räpiga versiooni, sest mõnele loole lihtsalt sobib, kui sinna on õige tämbriga ja meetodiga peale räägitud. Ja minu meelest siin loos just nii on. Karizma tuletab muidugi õigele eestlasele meelde hoopis pikkade blondide juustega rootslasi, aga 2562 tuletab meelde, et ostsin mõne aasta eest tema CD ja polegi seda vist peale ostmist kuulanud. Peaks vist autosse kaasa võtma ja meenutama, millega tegu. Selge, et bassimuusika, aga äkki oli hea ja lihtsalt olen riiulisse unustanud. Antud pala on neist kolmest kõige kesisem, aga kõvasti kuulamisel tekitab üsna tõsise tunde, seega võib jagada küll.
Tuesday, December 4, 2012
4. detsember 2012
Sasac - Garden Sounds
Alustame eilsest kraamist. Leidsin enda jaoks suure hunniku põnevat hiphopi taas. Varsti võin ennast vist juba hiphopimeheks pidama hakata. Kõike ei jõua korraga üles panna, eks ma jõudumööda neid postitan. Üks põnevamaid leide minu jaoks oli Rootsi artist Sasac. Üsna ebaskandinaavialik... ma ülteks elektro, kui lubate. Biidi poolest selline elektro, mida tegi kunagi Yoshinori Sunahara - endiselt üks mu elektro lemmikuid. Kuid muu saundi poolest on ta lood sellised, et sobiksid ilusti avaldada plaadifirma Peoples Potential Unlimited all. Selline Uku Kuudi laadne kraam. Kindlasti jään pilku peal hoidma. Hm. Ma rääkisin hiphopist? Aga see pala on ju samas ka nagu hiphop, enamiku meelest ilmselt rohkem kui elektro. Ja lisaks olid mõtted ühel teisel Rootsi hiphopikunnil, kellest ka edaspidi juttu saab olema ehk.
Mndsgn - Travvlin
Mt? Mdg. Tlns oln. Ameerika hiphopi põneva külje esindaja taaskord. Palju on tekkinud selliseid huvitavate ja mõnusate põhjade loojaid. Eriti hea meel on, et keegi siia peale ei räpi. Hm. Tegelikult räpib ju, aga see on jälle nö. instrumentaalräpp, kui saate aru, mida mõtlen :) Jälle tegelane, keda tahan siin blogis lähipäevadel veel edvistada lasta.
Telepopmusik - Breathe (Kill Frenzy bootleg)
See on veider pala. Tööpostil vaikselt klappides kuulates jäi kõrva, aga siis hakkas hullult häirima see vokaal. Nagu eelmises postituses sai viidatud Hed Kandi vokaalile, siis siin palas tekkis mul ka üks vastik paralleel selle loo vokaali ja ühe vana Hed Kandi pala vokaali vahel. Õnneks ma ei suuda meenutada selle loo nime ega esitajat, muidu lingiks siia võrdluseks. Aga nüüd kodus valjusti kuulates see vokaal enam ei häiri. Ja mida enam seda pala kuulan, seda rohkem hakkab meeldima. Ilmselt päeva lemmik.
Klaasipesuvedelikku lastes tuleb autosse vastikut kärsahaisu. Tea kas paak või voolik on katki külmunud ja lekivad või on see sellest, et lumi ja jää on õhuavad ära ummistanud?
Uibo
Alustame eilsest kraamist. Leidsin enda jaoks suure hunniku põnevat hiphopi taas. Varsti võin ennast vist juba hiphopimeheks pidama hakata. Kõike ei jõua korraga üles panna, eks ma jõudumööda neid postitan. Üks põnevamaid leide minu jaoks oli Rootsi artist Sasac. Üsna ebaskandinaavialik... ma ülteks elektro, kui lubate. Biidi poolest selline elektro, mida tegi kunagi Yoshinori Sunahara - endiselt üks mu elektro lemmikuid. Kuid muu saundi poolest on ta lood sellised, et sobiksid ilusti avaldada plaadifirma Peoples Potential Unlimited all. Selline Uku Kuudi laadne kraam. Kindlasti jään pilku peal hoidma. Hm. Ma rääkisin hiphopist? Aga see pala on ju samas ka nagu hiphop, enamiku meelest ilmselt rohkem kui elektro. Ja lisaks olid mõtted ühel teisel Rootsi hiphopikunnil, kellest ka edaspidi juttu saab olema ehk.
Mndsgn - Travvlin
Mt? Mdg. Tlns oln. Ameerika hiphopi põneva külje esindaja taaskord. Palju on tekkinud selliseid huvitavate ja mõnusate põhjade loojaid. Eriti hea meel on, et keegi siia peale ei räpi. Hm. Tegelikult räpib ju, aga see on jälle nö. instrumentaalräpp, kui saate aru, mida mõtlen :) Jälle tegelane, keda tahan siin blogis lähipäevadel veel edvistada lasta.
Telepopmusik - Breathe (Kill Frenzy bootleg)
See on veider pala. Tööpostil vaikselt klappides kuulates jäi kõrva, aga siis hakkas hullult häirima see vokaal. Nagu eelmises postituses sai viidatud Hed Kandi vokaalile, siis siin palas tekkis mul ka üks vastik paralleel selle loo vokaali ja ühe vana Hed Kandi pala vokaali vahel. Õnneks ma ei suuda meenutada selle loo nime ega esitajat, muidu lingiks siia võrdluseks. Aga nüüd kodus valjusti kuulates see vokaal enam ei häiri. Ja mida enam seda pala kuulan, seda rohkem hakkab meeldima. Ilmselt päeva lemmik.
Klaasipesuvedelikku lastes tuleb autosse vastikut kärsahaisu. Tea kas paak või voolik on katki külmunud ja lekivad või on see sellest, et lumi ja jää on õhuavad ära ummistanud?
Uibo
Saturday, December 1, 2012
1. detsember 2012
Roisin Murphy - You Know Me Better
Tänane postitus on popikeskne. Ja ei paku palju uut vaid palju vana ja tuntut. Pool tundi tagasi siin arvuti taga istudes kuulsin teisest toast raadiost seda lugu tulema ja kuulasin arvutist ka. Minu hinnangul on see üks kõige etem popplugu üldse. Harva, kui piirdun ühe kuulamisega ja heli peab alati põhjas olema. Kunagi kuulasin Tallinnas öösel peolt tulles terve tee koju seda. Siis oli samasugune lumine ilm nagu praegu. Ja siiani pole sellest loost üle saanud. Plaadiversioon on küll parem, aga kuna seda ei saanud siia postitada, siis panin live versiooni. Kui mul üldse mõnel kontserdil käimata jätmisest kahju on, siis just Roisin Murphy Eesti kontserdist ilma jäämine on see, mis mind nukraks teeb. Roisin on lihtsalt super tädi. Ilus, ülistiilne, fantastilise ja omapärase häälega ja hea produktsiooniga.
Mimicry - The Destination
Eile öösel läksin ühelt kontoriürituselt kodu poole kui meenus, et Tartus astub üles Mimicry. Astusin läbi ja kaesin ära. Kahjuks ei olnud näha laval Kenet, aga oli ikkagi üsna OK show vähesele publikule vaatamata. Kontserdil tuletati meelde, et ilmselt läbi aegade parim Eesti Laulu kandidaat on just selle bändi loodud. Mõjub väga hästi mulle.
Q3000 - Lorna (feat. Fifi Rong)
Kolmanda loo kohale käis eile väike rebimine kahe kahtlase loo vahel, kellest võibolla kumbki ei peaks siin esinema. Aga võitis lugu nimega Lorna. Ei Q3000 ega eesti nimega Briti lauljatar Fifi Rong eraldiseisvalt ei paku mulle erilist huvi, aga koos on nad üsna OK palaga valmis saanud. Häirib küll preili Rongi hääletämber, mis liigselt meenutab mulle sadu ja sadu Hed Kandi plaatide tšille lugusid, mida ma enam üldse ei kannata kuulata. Aga selle puuduse teeb tasa see, et ta laulab keeles, millest ma absoluutselt aru ei saa. Intsrumentaalide fännina meeldib mulle väga, et see vokaal on minu kõrvadele kui lihtsalt instrument ja mul pole aimugi, kas ta laulab armastusest, vihkamisest või ütleb lihtsalt, et väristage keha ja visake käed üles.
Tänane postitus on popikeskne. Ja ei paku palju uut vaid palju vana ja tuntut. Pool tundi tagasi siin arvuti taga istudes kuulsin teisest toast raadiost seda lugu tulema ja kuulasin arvutist ka. Minu hinnangul on see üks kõige etem popplugu üldse. Harva, kui piirdun ühe kuulamisega ja heli peab alati põhjas olema. Kunagi kuulasin Tallinnas öösel peolt tulles terve tee koju seda. Siis oli samasugune lumine ilm nagu praegu. Ja siiani pole sellest loost üle saanud. Plaadiversioon on küll parem, aga kuna seda ei saanud siia postitada, siis panin live versiooni. Kui mul üldse mõnel kontserdil käimata jätmisest kahju on, siis just Roisin Murphy Eesti kontserdist ilma jäämine on see, mis mind nukraks teeb. Roisin on lihtsalt super tädi. Ilus, ülistiilne, fantastilise ja omapärase häälega ja hea produktsiooniga.
Mimicry - The Destination
Eile öösel läksin ühelt kontoriürituselt kodu poole kui meenus, et Tartus astub üles Mimicry. Astusin läbi ja kaesin ära. Kahjuks ei olnud näha laval Kenet, aga oli ikkagi üsna OK show vähesele publikule vaatamata. Kontserdil tuletati meelde, et ilmselt läbi aegade parim Eesti Laulu kandidaat on just selle bändi loodud. Mõjub väga hästi mulle.
Q3000 - Lorna (feat. Fifi Rong)
Kolmanda loo kohale käis eile väike rebimine kahe kahtlase loo vahel, kellest võibolla kumbki ei peaks siin esinema. Aga võitis lugu nimega Lorna. Ei Q3000 ega eesti nimega Briti lauljatar Fifi Rong eraldiseisvalt ei paku mulle erilist huvi, aga koos on nad üsna OK palaga valmis saanud. Häirib küll preili Rongi hääletämber, mis liigselt meenutab mulle sadu ja sadu Hed Kandi plaatide tšille lugusid, mida ma enam üldse ei kannata kuulata. Aga selle puuduse teeb tasa see, et ta laulab keeles, millest ma absoluutselt aru ei saa. Intsrumentaalide fännina meeldib mulle väga, et see vokaal on minu kõrvadele kui lihtsalt instrument ja mul pole aimugi, kas ta laulab armastusest, vihkamisest või ütleb lihtsalt, et väristage keha ja visake käed üles.
Friday, November 16, 2012
16. november 2012
Kaotic Chemistry - Space Cakes
Eelmisel nädalal sattusin vanema breakbeati ja jungle'i soonele. Kui sinna sattuda, siis võib päris sügavale ära vajuda, sest iga uue kuulatud looga meenub mõni uus pala. Eriti hull on tänapäeval, kui näiteks Youtube pakub ise iga videoga seotud lugusid välja. Kuulasin väga palju vanu Moving Shadow plaadifirma asju ja mõtlesin neist lausa eraldi postituse teha, aga las ta praegu jääb. Postitan neist kõige enam kuulatud pala. See Space Cakes oli üks neist paladest, mida esitasime kunagi sõber Ämblikmehega koolis muusika tunnis teistele. Vaja oli teha helinäidetega ettekanne mingil vabal teemal, mina valisin selleks Drum And Bass'i ajaloo ja alamstiilid. Antud lugu illustreeris heliliselt breakbeati (koos ühe eestimaise palaga). Pärast ettekannet üks klassiõde uuris, et aga kuidas selle muusika järgi tantsima peaks. Ma siis ei julgenud näidata veel. Igatahes selle stiili üks ilusamaid näiteid minu arvates.
Mirm - Kan-Sha
Täna roteeris päris palju see pala. Juhtusin Soma FM-ist kuulma. Selle palaga igasugused varasemad kokkupuuted, mälestused ja emotsioonid puuduvad. Seal on lihtsalt piisavalt palju ja mõnusat klõbistamist, õige doos rahu ja Rhodes sünt ka. Kõlab ju natuke nagu dubstep? Ilmselt tänu soolotrummile. Jimmy Edgari ja kuuekümnendate Eesti raadio ja filmimuusika toob meelde see pala. Turvaline öömuusika. Mulle meenub seda kuulates kadunud vanaema vesiroosikujuline öölamp. Näe, tuli ikka mälestus ka ära siiski.
Laine - Lõpulaul
Lõpulauluks on lõpulaul. Selle nädala Eesti Popsu saates mängiti ansambel Laine versiooni Patrick Juvet - I Love America loost. Heal meelel oleksin lisanud hoopis selle loo, aga ta ei ripu ilusal kujul kusagil üleval. Eesti versiooni nimi, kuna see oli loodud sovjeti ajal, ei saanud loomulikult olla kuidagi Ameerikaga seotud. Küll aga võis laulda muusikast. seega oligi loo pealkiri Mul on nüüd muusika. Kõlab ägedamalt kui originaal minu meelest :) Minu eest osatakse saladusi hästi varjata ja nii ma ei teadnudki, et nende 83. aastal ilmunud omanimeline plaat on mõnusaid lääne discojäljendusi täis. Ainus, mis neist Youtube'is silma jäi on see lõpulaul. Mitte kõige parem sellest valikust, eriti koos pildiga vaadates. Ilmselt püütakse selles videos näidata, et disco ei tähenda mingit amoraalset klubis ukerdamist nagu läänes, vaid korralikud inimesed saavad ka mõnel luhal omad tantsud tantsitud. Naljakas selle loo puhul on see, et nii see lihtsapärane meloodia kui ka hääl meenutavad väga ühte teist Eesti diskolugu (neid on ju nii vähe) - Els Himma Keskööd.
Paar lugu Laine - Laine plaadilt on kuulatavad sellisel veidral vene saidil. Tuleb vajutada nupul "Igrat".
Eelmisel nädalal sattusin vanema breakbeati ja jungle'i soonele. Kui sinna sattuda, siis võib päris sügavale ära vajuda, sest iga uue kuulatud looga meenub mõni uus pala. Eriti hull on tänapäeval, kui näiteks Youtube pakub ise iga videoga seotud lugusid välja. Kuulasin väga palju vanu Moving Shadow plaadifirma asju ja mõtlesin neist lausa eraldi postituse teha, aga las ta praegu jääb. Postitan neist kõige enam kuulatud pala. See Space Cakes oli üks neist paladest, mida esitasime kunagi sõber Ämblikmehega koolis muusika tunnis teistele. Vaja oli teha helinäidetega ettekanne mingil vabal teemal, mina valisin selleks Drum And Bass'i ajaloo ja alamstiilid. Antud lugu illustreeris heliliselt breakbeati (koos ühe eestimaise palaga). Pärast ettekannet üks klassiõde uuris, et aga kuidas selle muusika järgi tantsima peaks. Ma siis ei julgenud näidata veel. Igatahes selle stiili üks ilusamaid näiteid minu arvates.
Mirm - Kan-Sha
Täna roteeris päris palju see pala. Juhtusin Soma FM-ist kuulma. Selle palaga igasugused varasemad kokkupuuted, mälestused ja emotsioonid puuduvad. Seal on lihtsalt piisavalt palju ja mõnusat klõbistamist, õige doos rahu ja Rhodes sünt ka. Kõlab ju natuke nagu dubstep? Ilmselt tänu soolotrummile. Jimmy Edgari ja kuuekümnendate Eesti raadio ja filmimuusika toob meelde see pala. Turvaline öömuusika. Mulle meenub seda kuulates kadunud vanaema vesiroosikujuline öölamp. Näe, tuli ikka mälestus ka ära siiski.
Laine - Lõpulaul
Lõpulauluks on lõpulaul. Selle nädala Eesti Popsu saates mängiti ansambel Laine versiooni Patrick Juvet - I Love America loost. Heal meelel oleksin lisanud hoopis selle loo, aga ta ei ripu ilusal kujul kusagil üleval. Eesti versiooni nimi, kuna see oli loodud sovjeti ajal, ei saanud loomulikult olla kuidagi Ameerikaga seotud. Küll aga võis laulda muusikast. seega oligi loo pealkiri Mul on nüüd muusika. Kõlab ägedamalt kui originaal minu meelest :) Minu eest osatakse saladusi hästi varjata ja nii ma ei teadnudki, et nende 83. aastal ilmunud omanimeline plaat on mõnusaid lääne discojäljendusi täis. Ainus, mis neist Youtube'is silma jäi on see lõpulaul. Mitte kõige parem sellest valikust, eriti koos pildiga vaadates. Ilmselt püütakse selles videos näidata, et disco ei tähenda mingit amoraalset klubis ukerdamist nagu läänes, vaid korralikud inimesed saavad ka mõnel luhal omad tantsud tantsitud. Naljakas selle loo puhul on see, et nii see lihtsapärane meloodia kui ka hääl meenutavad väga ühte teist Eesti diskolugu (neid on ju nii vähe) - Els Himma Keskööd.
Paar lugu Laine - Laine plaadilt on kuulatavad sellisel veidral vene saidil. Tuleb vajutada nupul "Igrat".
Thursday, November 8, 2012
08. november 2012
Alex Reece - Touch Me
Õigele ralliblogile kohaselt tuleb täna juttu muusikast, mis
mängib mu autos. Eile oli selleks Alex Reece'i muusika. Kusjuures, see omal
ajal mu üks lemmik drum'n'bass artist olnud mees on tänaseks pisut ära
tüüdanud. Tal on üks eriline breik, mis on talle väga omane ja see kipubki
nüüdseks ära tüütama. Aga halb ei ole Alexi muusika kindlasti mitte. Ja eile
autoga koju sõites tekkis soov teha blogipostitus minu jaoks parimatest Alex
Reece'i lugudest. Selleks andis ajendi üks eriti hea lugu, mida ma aga internetist
siia linkimiseks ei leidnudki. Küll aga selgus Reece'i loomingut üle vaadates,
et ma olen paari hiti varjus päris ära unustanud mõned eriti eriti head lood.
Eriti oli kaks korda teadlikult. Esimesena siis üks Vibratsiooni või Öögruuvi
saatest lindistatud pala, millel on Youtube'is väga staatiline video T-tala
näoga mehest. Aga lugu on super. Kassetil on selle koha peal, kui lugu on 4.19
käinud, jäänud katke Raul Saaremetsa kommentaarist "Pole paha, pole
paha" (loe kiiresti). Pole tõesti paha. Võtab vägagi tantsule veel nüüdki.
Alex Reece - I Need Your Love
Midagi Reece'i varasemast loomingust. Ma arvan, et see lugu kuulub heaga minu top mmm näiteks kümne või kaheteistkümne jungle'i loo hulka. Olin vaesekese täiesti ära unustanud vahepeal. Loomulikult kassetile salvestatud seegi omal ajal. Väga tõsine ja sügav, samas kerge. Pimedate ööde muusika. Ajastu sümbol.
Alex Reece - Jazz Master
Noh ja kolmanda looga on lood keerulised. Mitte, et kandidaate poleks, aga neid on raske siia lisada, kuna ühte üheski lingitavas keskkonnas pole ja teist pala ei saa embeedida ehk siia otse videot lisada. Peate kahjuks minema lugu Jazz Master kuulama Youtube keskkonda. Aga lugu on lihtsalt suurepärane. Seal on ilusti kuulda ka see Alex reece'i leivanumbriks olev trummibreik. Tün tünn tü tün tün tünn. Homme tuleb ilmselt sarnane teema ehk Moving Shadow plaadifirma vanema loomingu spetsiaal.
Eile sai auto alla talvekummid.
Uibo
PS! Blogger on üks väga väga hull keskkond blogi redigeerimiseks. Väga oli kaks korda meelega!
Tuesday, November 6, 2012
6. november 2012
Outboxx - Astro Girl
Tegelikult on siin "videos" kogu EP, aga postitus on peamiselt esimesest palast. Kuulsin seda DJ Sotofetti Greta Cottage Workshop saatest. Selle soovitan kindlasti ka tervikuna ära kuulata. Üks paremaid podcaste, mis viimase kuu jooksul kõrva jäänud. Kuigi klaver on "vanakoolikas", on tema tüütu variatsioonitus ja kuivus see, mis esimesena reedab, et tegemist on selle kümnendi looga. Klaveri poolest võiks see lugu ka minu soovituste hulgast välja jääda, aga kui tulevad sisse lead süntesaator ja stringi padi lühikesed akordid, siis läheb lugu ikka eriti heaks. Tõeliseks hausiks, nagu peab. Plaadi teine lugu on igavam. Selline tapeedikas. Kolmas lugu on selline atmosfääriline elektro. Üsna minu teema. Ilmselt peab selle plaadi omale soetama, kui veel saada on.
El Guincho - Novias
Üsna veider on olnud sel aastal avastada, et olen hakanud poppi kuulama. Võib-olla pole asi isegi selles, et ma oleks ise kuidagi mandunud, vaid popp on lihtsalt kohati heaks läinud. Eriti see, kus on tugevalt sellist kaheksakümnendate hõngu tunda. Eile mainisin, et hispaanlastest hoian ainult Linda Miradal silma peal. Aga naabrivalve korras hoiab Linda jälle omakorda sealsetel artistidel pilku ja eks ma saan siis temalt teada, kui miskit head tuleb. Tegelikult vihjas Linda täna ühele teisele loole samalt artistilt, mis mind väga ei vaimustanud, aga sattusin kuulama veel ühte pala samalt plaadilt ja see tõmbas mind üsna käima. Siis avastasin muidugi, et tegemist on ju päris tuntud artistiga, sest tema lugu Bombay teavad küll vist kõik. Vähemalt minu sõbrad. Aga nende poppide asjadega on kord minu puhul nii, et ma kuulen neid kusagil poes, taksos, sõprade pool ja lood tunnen ära, aga nimesid teada ei saa tavaliselt. Mis seal salata, olen seda El Guincho nime püüdnud täna terve päeva meelde jätta ja isegi proovides ei jää. Näed, jälle pidin järgi vaatama.
Aga Novias loost ka. Algab pihta nagu mõni lastelaul. Oi lii, oi laa, oi lal-lal-lal-lal-laa. Ja kui vokaal algab, siis tundub, et järjekorde nossa nossa nossa, aga siis u. 30 sekundit hiljem harmoonia muutub ja lugu läheb käima. Ja kui trummid algavad, tuleb tantsima minna. Segu latinost ja afrost. Eriti afrost. Mistõttu ta mulle meeldibki ilmselt. Meenuvad võistlustantsu trennid varases lapsepõlves.
Ja veel sellest bändist nii palju, et kõik bändid, kes suudavad oma lugusid laivis esitada sama hästi või paremini kui plaadil, on mult respekti ära teeninud. El Guincho esitab näiteks sama lugu väga mõnusasti (isegi paremini ehk) ka laivis.
Ja mis mind veel enam seda bändi austama paneb, on see veebileht. Siin räägitakse lugudest ja artistidest, kes on olnud selle Pop Negro plaadi (Novias pärineb sellelt plaadilt) eeskujudeks. Kusjuures mitte lihtsalt, et äge muss ja üritasin ka midagi ägedat teha, vaid põhjalik analüüs. Peamiselt sellest, kuidas need lood on miksitud (Toomas Aringult kuulsin, et miksimine muusika loomise mõttes polegi erinevate lugude kokku panemine või oma versiooni tegemine vaid erinevate instrumentide kokkumäng looks - iga pill peab olema õige valjusega ja õigete efektidega, et lugu kõlaks terviklikult ja mõnusalt). Mulle meeldivad inimesed, kes kuulavad vahel ka, millest lugu koosneb ehk lõikavad pala peas lahti - selline bassikäik, sellised trummid, selliste efektidega. Muidugi need, kes ainult sellele keskenduvad mulle jälle ka ei meeldi. Aga tihti need, kes ainult vokaalmuusikat kuulavad, ei oska lugu analüüsida. Seal on isegi öeldud, et sellest loost võtsime idee kasutada sellist käteplaksu ja sealt loost selle, kuidas miksida vokaali jne. Iga miksimise aabitsa avapeatükis räägitakse, et miksimisel peaks lugu võrdlema millegagi, mille sarnast pala tahad luua. Et võrrelda, kas kõlab siis ikka sarnaselt (miksimise mõttes, mitte meloodialt). Igatahes väärt lugemine seal lehel. Ja kuulamine ka. Mehel pole mitte kehvad eeskujud.
Evelyn Champagne King - I'm In Love
Tänaseks kolmandaks looks pidi olema Maria Minervalt üks uuem pala, mis kõlas täitsa okeilt, aga seda El Guincho eeskujude lehte vaadates leidsin sealt ühe väga kõva diskoloo, mille peab ära jagama. Seda enam, et täna on USA-s presidendivalimised ja Evelyn "Champagne" - "Campagne" sobib hästi. Selline kaheksakümnendate diskofunk on kindlasti viimastel aastatel üks mu lemmikstiile olnud. Eriti peol. Vähemalt ise mängin sellist kõige meelsamini. Muuseas, selle loo refräänis kõlav "I'm in love, I'm in love" on ilmselt olnud otseseks eeskujuks või lausa sämplitud Master At Worki loos To be in love.
Tegelikult on siin "videos" kogu EP, aga postitus on peamiselt esimesest palast. Kuulsin seda DJ Sotofetti Greta Cottage Workshop saatest. Selle soovitan kindlasti ka tervikuna ära kuulata. Üks paremaid podcaste, mis viimase kuu jooksul kõrva jäänud. Kuigi klaver on "vanakoolikas", on tema tüütu variatsioonitus ja kuivus see, mis esimesena reedab, et tegemist on selle kümnendi looga. Klaveri poolest võiks see lugu ka minu soovituste hulgast välja jääda, aga kui tulevad sisse lead süntesaator ja stringi padi lühikesed akordid, siis läheb lugu ikka eriti heaks. Tõeliseks hausiks, nagu peab. Plaadi teine lugu on igavam. Selline tapeedikas. Kolmas lugu on selline atmosfääriline elektro. Üsna minu teema. Ilmselt peab selle plaadi omale soetama, kui veel saada on.
El Guincho - Novias
Üsna veider on olnud sel aastal avastada, et olen hakanud poppi kuulama. Võib-olla pole asi isegi selles, et ma oleks ise kuidagi mandunud, vaid popp on lihtsalt kohati heaks läinud. Eriti see, kus on tugevalt sellist kaheksakümnendate hõngu tunda. Eile mainisin, et hispaanlastest hoian ainult Linda Miradal silma peal. Aga naabrivalve korras hoiab Linda jälle omakorda sealsetel artistidel pilku ja eks ma saan siis temalt teada, kui miskit head tuleb. Tegelikult vihjas Linda täna ühele teisele loole samalt artistilt, mis mind väga ei vaimustanud, aga sattusin kuulama veel ühte pala samalt plaadilt ja see tõmbas mind üsna käima. Siis avastasin muidugi, et tegemist on ju päris tuntud artistiga, sest tema lugu Bombay teavad küll vist kõik. Vähemalt minu sõbrad. Aga nende poppide asjadega on kord minu puhul nii, et ma kuulen neid kusagil poes, taksos, sõprade pool ja lood tunnen ära, aga nimesid teada ei saa tavaliselt. Mis seal salata, olen seda El Guincho nime püüdnud täna terve päeva meelde jätta ja isegi proovides ei jää. Näed, jälle pidin järgi vaatama.
Aga Novias loost ka. Algab pihta nagu mõni lastelaul. Oi lii, oi laa, oi lal-lal-lal-lal-laa. Ja kui vokaal algab, siis tundub, et järjekorde nossa nossa nossa, aga siis u. 30 sekundit hiljem harmoonia muutub ja lugu läheb käima. Ja kui trummid algavad, tuleb tantsima minna. Segu latinost ja afrost. Eriti afrost. Mistõttu ta mulle meeldibki ilmselt. Meenuvad võistlustantsu trennid varases lapsepõlves.
Ja veel sellest bändist nii palju, et kõik bändid, kes suudavad oma lugusid laivis esitada sama hästi või paremini kui plaadil, on mult respekti ära teeninud. El Guincho esitab näiteks sama lugu väga mõnusasti (isegi paremini ehk) ka laivis.
Ja mis mind veel enam seda bändi austama paneb, on see veebileht. Siin räägitakse lugudest ja artistidest, kes on olnud selle Pop Negro plaadi (Novias pärineb sellelt plaadilt) eeskujudeks. Kusjuures mitte lihtsalt, et äge muss ja üritasin ka midagi ägedat teha, vaid põhjalik analüüs. Peamiselt sellest, kuidas need lood on miksitud (Toomas Aringult kuulsin, et miksimine muusika loomise mõttes polegi erinevate lugude kokku panemine või oma versiooni tegemine vaid erinevate instrumentide kokkumäng looks - iga pill peab olema õige valjusega ja õigete efektidega, et lugu kõlaks terviklikult ja mõnusalt). Mulle meeldivad inimesed, kes kuulavad vahel ka, millest lugu koosneb ehk lõikavad pala peas lahti - selline bassikäik, sellised trummid, selliste efektidega. Muidugi need, kes ainult sellele keskenduvad mulle jälle ka ei meeldi. Aga tihti need, kes ainult vokaalmuusikat kuulavad, ei oska lugu analüüsida. Seal on isegi öeldud, et sellest loost võtsime idee kasutada sellist käteplaksu ja sealt loost selle, kuidas miksida vokaali jne. Iga miksimise aabitsa avapeatükis räägitakse, et miksimisel peaks lugu võrdlema millegagi, mille sarnast pala tahad luua. Et võrrelda, kas kõlab siis ikka sarnaselt (miksimise mõttes, mitte meloodialt). Igatahes väärt lugemine seal lehel. Ja kuulamine ka. Mehel pole mitte kehvad eeskujud.
Evelyn Champagne King - I'm In Love
Tänaseks kolmandaks looks pidi olema Maria Minervalt üks uuem pala, mis kõlas täitsa okeilt, aga seda El Guincho eeskujude lehte vaadates leidsin sealt ühe väga kõva diskoloo, mille peab ära jagama. Seda enam, et täna on USA-s presidendivalimised ja Evelyn "Champagne" - "Campagne" sobib hästi. Selline kaheksakümnendate diskofunk on kindlasti viimastel aastatel üks mu lemmikstiile olnud. Eriti peol. Vähemalt ise mängin sellist kõige meelsamini. Muuseas, selle loo refräänis kõlav "I'm in love, I'm in love" on ilmselt olnud otseseks eeskujuks või lausa sämplitud Master At Worki loos To be in love.
Monday, November 5, 2012
5. november 2012
Dam-Funk - Kruisin' 2gether
Jätkan sarja artistidest, kelle mõne aasta eest luubi alla võtsin. Dam-Funk on neist küll ainuke, kes ilma kahtlusteta on kogu selle perioodi ennast jätkuvalt tõestanud ja pole kuhugi ära vajunud. Kuigi tal on loomulikult palju kloone, nagu Nite Jewelil, siis ma nende kuulamisega ei viitsi vaeva näha ja seetõttu tundub mees mulle endiselt mõnusa minekuga, kuigi ta on üsna produktiivne ja seetõttu ka kordab ennast. Tema puhul on veel hea see, et ta pakub tihti oma värsket muusikat tasuta alla laadida. Ka seda lugu saab helipilvest tirida. Väga mõnus sahinaga kruiisimise lugu minu meelest. Rallimeestele meeldib üle kõige kruiisida.
Linda Mirada - Secundario
Hispaania muusikutest on ainult üks persoon, kellel ma tihedamalt kõrva peal püüan hoida. See on Linda Mirada. Teeb elektroonikat ja teeb poppi ja mulle meeldib hispaania keele kõla tema muusikas. Avastasin täna, et suvel ilmunud plaadi põhiloole on video ka välja ilmunud ja pean seda jagama. Seda enam, et seal on ka selline teisikute teema. Aetakse ju mindki tihtilugu segamini popplauja Toomas Aringuga. See lugu tuletab meelde, et peaks albumile veelkord tähelepanu pöörama ja võibolla ka omale soetama.
Moodymann - Black Mahogany
Üliproduktiivne ukrainlane Vakula riputas üles oma remixi sellest loost. Huvitav oleks teada, kas see valmis Kenny Dixoni teadmisel või teadmatuses. Kuulasin ja tuli tahtmine originaal üle kuulata. Ja nagu karta oli, siis see osutus paremaks. See on vist üldse üks KDJ parimaid lugusid. Tegelikult kogu see album, kust lugu pärineb, on ilmselt Moodymanni parim. Selline intelligentne asi. Ei ole selline klubimuusika. Ja väga häbi ning kahju on tunnistada, et mul kui Moodymanni suurel austajal ei olegi seda plaati kodus kapis. Ega teda enam nii lihtsalt saa ka. Aga plaani peab ta võtma. Youtube'i videote puhul ei tea kunagi, kaua nad seal ripuvad, sest enamik neist ei ole sinna just legaalselt tekkinud. Seega ei osanud ma eriti valida, millist versiooni siia lisada. "Videod" on nagunii neil kas staatilised või ise tehtud slideshowd. Valisin välja kõige mõnusama heliga versiooni. See mängis mul täna tööl ka kümmenkond korda järjest. Hea töömuusika. Oi, kuidas mulle instrumentaalmuusika meeldib :)
Panin täna rehvivahetusaja kirja.
Mati
Jätkan sarja artistidest, kelle mõne aasta eest luubi alla võtsin. Dam-Funk on neist küll ainuke, kes ilma kahtlusteta on kogu selle perioodi ennast jätkuvalt tõestanud ja pole kuhugi ära vajunud. Kuigi tal on loomulikult palju kloone, nagu Nite Jewelil, siis ma nende kuulamisega ei viitsi vaeva näha ja seetõttu tundub mees mulle endiselt mõnusa minekuga, kuigi ta on üsna produktiivne ja seetõttu ka kordab ennast. Tema puhul on veel hea see, et ta pakub tihti oma värsket muusikat tasuta alla laadida. Ka seda lugu saab helipilvest tirida. Väga mõnus sahinaga kruiisimise lugu minu meelest. Rallimeestele meeldib üle kõige kruiisida.
Linda Mirada - Secundario
Hispaania muusikutest on ainult üks persoon, kellel ma tihedamalt kõrva peal püüan hoida. See on Linda Mirada. Teeb elektroonikat ja teeb poppi ja mulle meeldib hispaania keele kõla tema muusikas. Avastasin täna, et suvel ilmunud plaadi põhiloole on video ka välja ilmunud ja pean seda jagama. Seda enam, et seal on ka selline teisikute teema. Aetakse ju mindki tihtilugu segamini popplauja Toomas Aringuga. See lugu tuletab meelde, et peaks albumile veelkord tähelepanu pöörama ja võibolla ka omale soetama.
Moodymann - Black Mahogany
Üliproduktiivne ukrainlane Vakula riputas üles oma remixi sellest loost. Huvitav oleks teada, kas see valmis Kenny Dixoni teadmisel või teadmatuses. Kuulasin ja tuli tahtmine originaal üle kuulata. Ja nagu karta oli, siis see osutus paremaks. See on vist üldse üks KDJ parimaid lugusid. Tegelikult kogu see album, kust lugu pärineb, on ilmselt Moodymanni parim. Selline intelligentne asi. Ei ole selline klubimuusika. Ja väga häbi ning kahju on tunnistada, et mul kui Moodymanni suurel austajal ei olegi seda plaati kodus kapis. Ega teda enam nii lihtsalt saa ka. Aga plaani peab ta võtma. Youtube'i videote puhul ei tea kunagi, kaua nad seal ripuvad, sest enamik neist ei ole sinna just legaalselt tekkinud. Seega ei osanud ma eriti valida, millist versiooni siia lisada. "Videod" on nagunii neil kas staatilised või ise tehtud slideshowd. Valisin välja kõige mõnusama heliga versiooni. See mängis mul täna tööl ka kümmenkond korda järjest. Hea töömuusika. Oi, kuidas mulle instrumentaalmuusika meeldib :)
Panin täna rehvivahetusaja kirja.
Mati
Friday, November 2, 2012
2. november 2012. Hingedepäev.
Neuronphase - Fade Me Out
Alustuseks Eesti mussi. Hea meel, et minu pragusest kodulinnast. Veel parem meel, et see artist on mulle teada juba minu väga varasest noorusest e. üle 15 aasta u. Hea, et kõik mu lapsepõlve tegelased pole ajaloo areenilt kadunud. Eestist pole ammu nii head tekhaussi tulnud!
Epoche - 6 Feet
Hea lugu bändilt, kus kitarri mängib mu pikaaegne pinginaaber. See lugu on siin blogis kindlasti oma kvalitatiivsete omaduste, mitte tutvuse kaudu.
Nite Jewel - Another Horizon
Mul oli juba lisatud video ühest Nite Jeweli esimesest loost, mida ma nägin, aga siis leidsin riiulist ühe plaadi, mille sõbrad Louie Gigolo ja Lovejunky mulle Soomest tema kontserdilt tõid, kuhu ta on mulle oma käega plaadile kirjutanud "This is a picture of our tour on the west coast of the US. Hope you feel the heat. Xo. Nite Jewel". Tegi südame soojaks ja panin hoopis sellelt plaadilt ühe loo. Küll on kahju, et igat head artisti asutakse kohe nii massiliselt järgima, et sellest saab villand :(
Täna jäi maale minemata, kuna tee oli läbi kaevatud.
Mati Uibo
Alustuseks Eesti mussi. Hea meel, et minu pragusest kodulinnast. Veel parem meel, et see artist on mulle teada juba minu väga varasest noorusest e. üle 15 aasta u. Hea, et kõik mu lapsepõlve tegelased pole ajaloo areenilt kadunud. Eestist pole ammu nii head tekhaussi tulnud!
Epoche - 6 Feet
Hea lugu bändilt, kus kitarri mängib mu pikaaegne pinginaaber. See lugu on siin blogis kindlasti oma kvalitatiivsete omaduste, mitte tutvuse kaudu.
Nite Jewel - Another Horizon
Mul oli juba lisatud video ühest Nite Jeweli esimesest loost, mida ma nägin, aga siis leidsin riiulist ühe plaadi, mille sõbrad Louie Gigolo ja Lovejunky mulle Soomest tema kontserdilt tõid, kuhu ta on mulle oma käega plaadile kirjutanud "This is a picture of our tour on the west coast of the US. Hope you feel the heat. Xo. Nite Jewel". Tegi südame soojaks ja panin hoopis sellelt plaadilt ühe loo. Küll on kahju, et igat head artisti asutakse kohe nii massiliselt järgima, et sellest saab villand :(
Täna jäi maale minemata, kuna tee oli läbi kaevatud.
Mati Uibo
Thursday, November 1, 2012
1. november 2012
Nite Jewel - One Second of Love
Mõni aasta tagasi tõi uusi tuuli ja pani tervele muusika suunale aluse USA tüdruk Ramona Gonzales. Sel ajal jälgisin põnevusega, mille kallal ta nokitseb. Siis aga tekkis talle tohutult järgijaid ja minu meelest ka ta ise ammendas enda stiili ning ma ei viitsinud enam uurida, kas ta on midagi uut välja andnud või mitte. Täna võtsin ta jälle ette, et vaadata, kas see, mis temaga on juhtunud, on hea või halb. Selgus, et sarnaselt Ariel Pinkiga on ka tema hüljanud lo-fi ja hakanud kvaliteetsemat muusikat tegema. Ja seda üsna erinevates kategooriates. Palju popimalt kui varem. Ilmselt on ta ka kõvasti rohkem tuntud, kui varem ja enam ise oma plaate fännidele ei saada ja neile aadresse ei kirjuta, nagu minule kunagi :) One Second of Love pole võibolla kõige kirkam lugu, aga päris hea videoga.
Tiiu Kiik - New Dream
Mul on väga hea meel, et tänane lemmiklugu pärineb samuti naiselt ja veel parem meel on, et see naine on eestlane. Jäi viimasest Eesti Popsu saatest kõrva. Kuulasin seda täna paarkümmend korda töö juures. Selline Biosphere'i ja Aphex Twini ning veel millegi kolmanda segune muusika. Väga meelejärgi mulle.
Elektronküülik - Katkestus
Tänane viimane lugu on samuti kodumaist päritolu, kuid see ei ole siia lisatud meeldimise tõttu. Selle blogi algne idee oli, et Mati Uibo hakkab tegema ise muusikat ning oma lugusid blogis postitama, et võita alati ralli teiste blogipidajatega selle nimel, kes saab neile lugudele esimesena viidata. Kahjuks ei oska Mati Uibo aga muusikat teha. Kuid selle loo puhul olen veendunud, et keegi seda veel üheski blogis kajastanud ei ole. Selle on välja andnud mu väga hea sõber Elektronküülik, kes oma viis aastat tagasi tehtud kiirele katsetusele (või katkestusele) enda jaoks ammendunud elektrosse uusi tuuli sisse tuua, tegi eile õhtul taha ka video, mida ta enda sõnul väga timmida ei viitsinud, sest tahtis magama minna. Olgu see siis siin ainult selleks, et keegi teine seda lugu oma blogis nagunii ei kajasta.
Parkimisandurid hakkasid päeva peale jälle tööle.
Mati
Mõni aasta tagasi tõi uusi tuuli ja pani tervele muusika suunale aluse USA tüdruk Ramona Gonzales. Sel ajal jälgisin põnevusega, mille kallal ta nokitseb. Siis aga tekkis talle tohutult järgijaid ja minu meelest ka ta ise ammendas enda stiili ning ma ei viitsinud enam uurida, kas ta on midagi uut välja andnud või mitte. Täna võtsin ta jälle ette, et vaadata, kas see, mis temaga on juhtunud, on hea või halb. Selgus, et sarnaselt Ariel Pinkiga on ka tema hüljanud lo-fi ja hakanud kvaliteetsemat muusikat tegema. Ja seda üsna erinevates kategooriates. Palju popimalt kui varem. Ilmselt on ta ka kõvasti rohkem tuntud, kui varem ja enam ise oma plaate fännidele ei saada ja neile aadresse ei kirjuta, nagu minule kunagi :) One Second of Love pole võibolla kõige kirkam lugu, aga päris hea videoga.
Tiiu Kiik - New Dream
Mul on väga hea meel, et tänane lemmiklugu pärineb samuti naiselt ja veel parem meel on, et see naine on eestlane. Jäi viimasest Eesti Popsu saatest kõrva. Kuulasin seda täna paarkümmend korda töö juures. Selline Biosphere'i ja Aphex Twini ning veel millegi kolmanda segune muusika. Väga meelejärgi mulle.
Elektronküülik - Katkestus
Tänane viimane lugu on samuti kodumaist päritolu, kuid see ei ole siia lisatud meeldimise tõttu. Selle blogi algne idee oli, et Mati Uibo hakkab tegema ise muusikat ning oma lugusid blogis postitama, et võita alati ralli teiste blogipidajatega selle nimel, kes saab neile lugudele esimesena viidata. Kahjuks ei oska Mati Uibo aga muusikat teha. Kuid selle loo puhul olen veendunud, et keegi seda veel üheski blogis kajastanud ei ole. Selle on välja andnud mu väga hea sõber Elektronküülik, kes oma viis aastat tagasi tehtud kiirele katsetusele (või katkestusele) enda jaoks ammendunud elektrosse uusi tuuli sisse tuua, tegi eile õhtul taha ka video, mida ta enda sõnul väga timmida ei viitsinud, sest tahtis magama minna. Olgu see siis siin ainult selleks, et keegi teine seda lugu oma blogis nagunii ei kajasta.
Parkimisandurid hakkasid päeva peale jälle tööle.
Mati
Wednesday, October 31, 2012
31. oktoober 2012
Machinedrum - Now U Kno Tha Deal 4 Real
Eile oli juttu seksist ja sellest, kuidas räpparid uhkustavad oma varustuse ja oskustega ning kuidas see mind kui heteromeest eriti kuumaks ei aja. Tänast postitust alustan videoga, mis igale stereotüüpsele mehele mokka- ja silmamööda peaks olema. Machinedrum on artist, kellel mu kõrv on viimastel nädalatel tihti peatunud, seega üsna ootuspärane seda lugu siin kuulata. Teeb mees... bassimuusikat. Õppisin täna ära selle kavaluse, et kui ikka täpselt ei oska stiili nimetada, siis kasuta võimalikult üldisi nimetusi. Päris nii uhkeks ma ei lähe nagu Theo Parrish, kes kõige kohta lihtsalt techno ütleb, aga kümnekonna üldise stiilinimega võiks ju inimene hakkama saada küll või kuidas? Kas keegi mäletab, mis muusika on jump-up style või techstep?
Konkreetne lugu on sellest kategooriast, mida viljelesid mõni aasta tagasi Lone, Falty DL ja mitmed teised. Ilmselt ühe ajastu lõpu lugu. Umbes selliste lugude puhul hakkasin nii umbes kaks aastat tagasi mõtlema, et aeg oleks vist lisaks eelmise sajandi muusikale võtta ka mõned uuemad lood oma pleilisti. Hakkas tunduma, et nüüd on uued tuuled viimaks jälle ka mind puudutamas, aga siis tuli aastaks jälle vanema vaimustus tagasi ja nüüd ma siin siis avastangi enda jaoks aasta-kahe taguseid palu.
Solar Bears - Dream Valley (Young Montana? Rework)
Just lõpetasin jutu üldistest stiilidest, aga selle loo puhul ei oska isegi üldist nimetajat anda. Seal on Casino vs. Japan stiilis IDM süntekad, Lone'i varasemas loomingus kõvasti ekspluateeritud duckling / sidechaining efekt, hiphopi trummikäik. Pigem lähebki ta ikka sinna "bassimeeste" auku kui IDM-i alla, aga mina ei oska selle kohta muud öelda kui et elektrooniline tantumuusika intelligentsemale ja rahulikumale kuulajale... IDM seega siis ikkagi? Eks sellist muusikat on ka loomulikult hulgi siia ilma loodud, aga väga sümpaatne isend. Päeva lemmik ilmselt.
Bibio - Pretentious
Päeva lõpuks midagi eilse hip-hopi saaga jätkuks. Mul on veel Bibio albumi kuulamine pooleli, seega ei välista, et sealt midagi veel paremat välja ujub, aga hetkel tundub väga hea see pala. Algab üsna kahtlaselt, aga iga hetkega läheb järjest paremaks. Tegemist on natuke teistsuguse versiooniga ka kui albumil. Hip-hop ilma räpita, hurraa!
Kütusetuli hakkas täna põlema.
Uibs
Eile oli juttu seksist ja sellest, kuidas räpparid uhkustavad oma varustuse ja oskustega ning kuidas see mind kui heteromeest eriti kuumaks ei aja. Tänast postitust alustan videoga, mis igale stereotüüpsele mehele mokka- ja silmamööda peaks olema. Machinedrum on artist, kellel mu kõrv on viimastel nädalatel tihti peatunud, seega üsna ootuspärane seda lugu siin kuulata. Teeb mees... bassimuusikat. Õppisin täna ära selle kavaluse, et kui ikka täpselt ei oska stiili nimetada, siis kasuta võimalikult üldisi nimetusi. Päris nii uhkeks ma ei lähe nagu Theo Parrish, kes kõige kohta lihtsalt techno ütleb, aga kümnekonna üldise stiilinimega võiks ju inimene hakkama saada küll või kuidas? Kas keegi mäletab, mis muusika on jump-up style või techstep?
Konkreetne lugu on sellest kategooriast, mida viljelesid mõni aasta tagasi Lone, Falty DL ja mitmed teised. Ilmselt ühe ajastu lõpu lugu. Umbes selliste lugude puhul hakkasin nii umbes kaks aastat tagasi mõtlema, et aeg oleks vist lisaks eelmise sajandi muusikale võtta ka mõned uuemad lood oma pleilisti. Hakkas tunduma, et nüüd on uued tuuled viimaks jälle ka mind puudutamas, aga siis tuli aastaks jälle vanema vaimustus tagasi ja nüüd ma siin siis avastangi enda jaoks aasta-kahe taguseid palu.
Solar Bears - Dream Valley (Young Montana? Rework)
Just lõpetasin jutu üldistest stiilidest, aga selle loo puhul ei oska isegi üldist nimetajat anda. Seal on Casino vs. Japan stiilis IDM süntekad, Lone'i varasemas loomingus kõvasti ekspluateeritud duckling / sidechaining efekt, hiphopi trummikäik. Pigem lähebki ta ikka sinna "bassimeeste" auku kui IDM-i alla, aga mina ei oska selle kohta muud öelda kui et elektrooniline tantumuusika intelligentsemale ja rahulikumale kuulajale... IDM seega siis ikkagi? Eks sellist muusikat on ka loomulikult hulgi siia ilma loodud, aga väga sümpaatne isend. Päeva lemmik ilmselt.
Bibio - Pretentious
Päeva lõpuks midagi eilse hip-hopi saaga jätkuks. Mul on veel Bibio albumi kuulamine pooleli, seega ei välista, et sealt midagi veel paremat välja ujub, aga hetkel tundub väga hea see pala. Algab üsna kahtlaselt, aga iga hetkega läheb järjest paremaks. Tegemist on natuke teistsuguse versiooniga ka kui albumil. Hip-hop ilma räpita, hurraa!
Kütusetuli hakkas täna põlema.
Uibs
Tuesday, October 30, 2012
30. oktoober 2012
Speak - Framboise Menage a Trois
Tänasest kujunes kuidagi räpipäev. Ega ma pole eriline räpi sõber kunagi olnud, aga hiphopi sõber küll. Mul on hea meel, et hiphopi biidid on ühe suunana liikunud just sinna, kuhu mulle meeldib. Samas kui nende peale loetav räpp häirib mind rohkem kui vanadel räpilugudel. Ma ei viitsi üldiselt eriti sõnu nagunii kuulata ja mulle meeldiks, kui räpp toimiks ka lihtsalt muusikainstrumendina, aga just kaasaegsel räpil tuleb tekstiline osa kuidagi loost teravamalt välja ja kargab kõrva. Vanad räpsilood keskendusid peamiselt sellele, kui kehvad on teised räpimehed. Naljakal kombel rääkisid peaaegu kõik täna kuulatud lood pigem räpimeeste reproduktiivorganitest, mis on nii võimsad, et neid ulatub mikrofonina kasutama ja kõigest muust, mida räpikunnid näiteks naistega ette võtaks. Heteromehena ei soovi ma seda kuulata, kuna see teeb kadedaks, sest ma ise nii osav ei ole ja eriti erutav ei ole kuulata, kuidas teine mees kõrval toas naistega möllab. Ehk tegelikult oleks ma pannud vist kõikidest tänastest lugudest üles instrumentaalid, kui need ainult saadaval oleksid. Aga põhjad on kuramuse head neil tänapäeva lugudel.
Speak on üks artist, kelle põhjad mulle väga korda lähevad. Antud loos see räpp ka nii väga ei sega :) Pala algab aga sämpliga Isasc Hayes'i loost A few more kisses to go. Tean, kuna ostsin selle plaadi kuu aega tagasi :)
Tyler The Creator (feat. Hodgy Beats) - Analog (Mayjayy Oddrework)
Tyler the Creator on viimase aasta jooksul olnud mul üks lemmik räpimehi. Just nimelt räpimehi, mitte hiphopi. Kuidagi tema hääl ja see kuidas ta seda kasutab, on läinud nii mõneski loos korda. Küll mitte kõigis, aga paljudes.
Lykke Li - Follow Rivers (I Follow You Tyler the Creator remix)
Lõpetuseks veel üks Tyleri osalusega pala, kuigi mulle meeldiks tegelikult väga, kui selles loos oleks ainult too naisvokaal, sest see räpp ei anna tõesti minu kõrvade jaoks loole midagi juurde. Väga mõnusad sündid ja viril-uimane laul. Ah ah follow... Ilmselt hakkab varsti kummitama.
Kuulasin täna väga palju ka Pyramid Vritra nimelist artisti. Ühe tema plaadi saab ka tasuta alla tirida. Temast tulevikust kindlasti pikemalt, sest tema taustad on väga spetsid. Ja kõik on erinevasse auku ka. Lüürika sõnad muidugi ümbritsevad samuti erinevaid auke ning mainivad nokse ja nipleid.
Täna pidin auto Maxima parklasse jätma, kuna maja ees polnud ruumi.
Uibo is out.
Monday, October 29, 2012
29. oktoober 2012
Sepik River Sound - Orion
Minu praeguse kodulinna artist. Hea kulgemisega dnb pala. Selle stiili esindajad ei saa minult tihti tähelepanu. Meeldib ilmselt tänu džungli trummidele ja ka vokaalile, mis ei ole keeratud, nagu tänapäeval kombeks, ei kõrgemaks ega madalamaks. Mulle meeldivad lood, kus isegi fraasi kasutamisel ei saa sõnadest aru ja vokaali on kasutatud kui instrumenti, mitte sõnumikandjat. Kuigi viimasel ajal mulle ka enam reverbi liigne kasutamine mokkamööda ei ole, siis siin loos see minu jaoks toimib.
THEESatisfaction - QueenS
Tänapäeva mõistes kindlasti kaotatud ralli ehk lugu on "juba" aasta algusest igal pool ringelnud. Ilmselt jõudnud vahepeal ka minuni, aga kuna siis ma siia veel lugusid kirja ei pannud, siis näed, ununenud. Tekitab kaks emmiga seost mu ajus - Moodymann ja Madonna. Viimasega tekitab seose ilmselt bassikäik koostöös selle taustal ulguva naishäälega. Kuigi otsest seost nende kahe loo vaheldumisi kuulamisel ei ole, siis mul tekib ikkagi sama tundmus kuulatest QueenS'i ja Madonna Everybody lugu.
Daedelus - Platforming (Kneebody remix cover collaboration)
Ilmselt tänase päeva lemmik. Naljakal kombel, kuigi küllaltki keerukas ja üsna närviliste puhkpillidega, mõjub see mulle praegu väga rahustavalt. Daedeluse originaal on puhas elektroonika, kuid ta on teinud koos Kneebody nimelise džässipundiga sellest oivalise versiooni. Nagu ka teised tänased lood tekitab see minus minevikust tuntud emotsioone ehk tekitab paralleele üheksakümnendate muusikaga. Üsna tugevalt meenuvad 4 Hero 2 Pages plaadi akordid ja "päris" pillid lisavad seda kammerlikkust, mis ka kangelaste plaadilt kostub. Kusjuures loo trummid meenutavad mulle 4 Hero veel varasemaid plaate. Aga mul on ainult hea meel, et seda atmosfääri ka tänapäeva muusikast leiab. Loo avaakordid meenutavad ka üheksakümnendate keskpaiga dnb lugusid. Olgu siis täna selline meenutamise päev.
Uibo lõpetab. Autol on endiselt all suvekummid.
Minu praeguse kodulinna artist. Hea kulgemisega dnb pala. Selle stiili esindajad ei saa minult tihti tähelepanu. Meeldib ilmselt tänu džungli trummidele ja ka vokaalile, mis ei ole keeratud, nagu tänapäeval kombeks, ei kõrgemaks ega madalamaks. Mulle meeldivad lood, kus isegi fraasi kasutamisel ei saa sõnadest aru ja vokaali on kasutatud kui instrumenti, mitte sõnumikandjat. Kuigi viimasel ajal mulle ka enam reverbi liigne kasutamine mokkamööda ei ole, siis siin loos see minu jaoks toimib.
THEESatisfaction - QueenS
Tänapäeva mõistes kindlasti kaotatud ralli ehk lugu on "juba" aasta algusest igal pool ringelnud. Ilmselt jõudnud vahepeal ka minuni, aga kuna siis ma siia veel lugusid kirja ei pannud, siis näed, ununenud. Tekitab kaks emmiga seost mu ajus - Moodymann ja Madonna. Viimasega tekitab seose ilmselt bassikäik koostöös selle taustal ulguva naishäälega. Kuigi otsest seost nende kahe loo vaheldumisi kuulamisel ei ole, siis mul tekib ikkagi sama tundmus kuulatest QueenS'i ja Madonna Everybody lugu.
Daedelus - Platforming (Kneebody remix cover collaboration)
Ilmselt tänase päeva lemmik. Naljakal kombel, kuigi küllaltki keerukas ja üsna närviliste puhkpillidega, mõjub see mulle praegu väga rahustavalt. Daedeluse originaal on puhas elektroonika, kuid ta on teinud koos Kneebody nimelise džässipundiga sellest oivalise versiooni. Nagu ka teised tänased lood tekitab see minus minevikust tuntud emotsioone ehk tekitab paralleele üheksakümnendate muusikaga. Üsna tugevalt meenuvad 4 Hero 2 Pages plaadi akordid ja "päris" pillid lisavad seda kammerlikkust, mis ka kangelaste plaadilt kostub. Kusjuures loo trummid meenutavad mulle 4 Hero veel varasemaid plaate. Aga mul on ainult hea meel, et seda atmosfääri ka tänapäeva muusikast leiab. Loo avaakordid meenutavad ka üheksakümnendate keskpaiga dnb lugusid. Olgu siis täna selline meenutamise päev.
Uibo lõpetab. Autol on endiselt all suvekummid.
Subscribe to:
Comments (Atom)