Thursday, January 21, 2021
20 juuni 2013
Suvel olen paljuski vahetanud rallivahendina auto jalgratta vastu. Eile oli ralli käigus suhteliselt surmalähedane kogemus, mis lõppes siiski pelgalt kärnas põlvega, mis annab võimaluse veel mõnda aega häid lugusid üles rivistada.
Romanthony - Good Feeling Of Love
Kuu aja eest sai 20 aastat vanaks Raadio kahe saade Vibratsioon. Kuigi ma olen viimase kümne aasta jooksul mõnel üksikul korral selle saate peale sattunud, on tegemist olnud siiski minu muusikalise maitse suurima kujundajaga läbi elu. Seda toredam on avastada, et internetti on viimastel päevadel üles lükatud mitmeid vanu lindistusi sellest saatest ja just üheksakümnendatest, kus ma ise ka saadet innukalt kuulasin. Nii innukalt, et ei jätnud peaaegu ühtegi saadet vahele. Mõnusad mälestused tulevad nende saadetega meelde. Ja kuigi ma olen enamikke omaaegseid saatest lindistatud lemmikuid kuulanud, ostnud ja taasavastanud, siis leian ikka vahel mõne pala, mis lapsepõlves väga olulisel kohal oli, kuid mille olen suutnud unustada. Üks selline on Romanthony (mees, kes kuu-paar tagasi suri) lugu Good Feeling Of Love. Kuidagi märgiline lugu on see. Seostub just eriti eredalt Vibratsiooniga minu jaoks. Ja kuulan seda lugu ning saan aru, et on see tänapäeva tantsumuusika mulle armas või põlastusväärne, aga kõige õigem ja mõnusam oli vähemalt house küll ikka üheksakümnendatel. Eriti, mis puudutab vokaale. No ei ole see tänapäeva hägus vokaal nii mokka mööda kui vanades palades :)
Friday, January 25, 2013
25. jaanuar 2013
Võtsin vahepeal muusikast pikema puhkuse ja nüüd hakkan vaikselt jälle kõrvu klappidega harjutama. Täna viitan pigem vanematele asjadele, mille oma Youtube listidest välja kaevasin. Üsna juhuslikud palad.
Marius Aleksa feat. Sofia Rubina - Where It Begins
Kui see lugu ilmus, siis ta hakkas mulle kohe meeldima ja ma pidin seda levitama. Sest kuigi muusika on leedu produtsendi oma, on vokaal meie kohalik ja mulle väga meeldib, nii vokaal kui ka kogu kompott kokku. Üks mu sõber tampis samas selle loo üsna põrmu, süüdistades Sofiat Erikah Badu kopeerimises ja oma stiili puudumises. Olen valmis tunnistama, et tämber ja häälekasutus on kohati sarnane küll, kuid ma ei tea miks, aga E B lugusid ma enam kuulata ei jaksa. Hakkab vastu tema vokaal. Aga see Sofia esitus mulle väga istub, seega isegi, kui ta suurt staari tahtlikult jäljendab, siis minu meelest on tulemus parem. Andestust, E B fännid!
DJ Pulse - Let You In (Wax Doctor remix)
See lugu on täielik ajamasin. Pole vaja mainidagi, et kuhu iganes Wax Doctor oma džunglise nina on toppinud, sealt hakkab head asja tulema. Kuulan seda lugu ja tunnen kohe, et olen noor poiss ja käin üheksandas klassis. See paneb mõtlema. Võibolla olekski hea, kui sellised instrumendid ja käigud jääksid sinna üheksakümnendatesse ja neid ei taaskasutataks nii palju uuel sajandil. Siis tekib neid kuulates selline autentne vana aja tunne :) Uuemat muusikat kuulates, kus vanakooli käigud ja pillid sees, tekib mul segadus. Nagu oleks hea lugu, aga midagi on ikka nagu puudu või üle. Olen vist lihtsalt stagnant hingelt.
Freekwency feat. Charly James - By My Side
Viimaseks looks oli palju kandidaate, aga otsustasin panna päris päris tutika asja. Ehk eile avaldatud Freekwency uue video. Uusi asju oskab tavaliselt vähem kommenteerida ka. Aga, et Freekwency on hetkel mu üks lemmikuid, siis pole ka ime, et seda lugu jagan. Freekwency omas headuses. Jääb veidi eelmise aasta hittidele alla, aga plaadi kavatsen ilmselt ikkagi muretseda.
Mõnusaid elamusi!
Uibo
Marius Aleksa feat. Sofia Rubina - Where It Begins
Kui see lugu ilmus, siis ta hakkas mulle kohe meeldima ja ma pidin seda levitama. Sest kuigi muusika on leedu produtsendi oma, on vokaal meie kohalik ja mulle väga meeldib, nii vokaal kui ka kogu kompott kokku. Üks mu sõber tampis samas selle loo üsna põrmu, süüdistades Sofiat Erikah Badu kopeerimises ja oma stiili puudumises. Olen valmis tunnistama, et tämber ja häälekasutus on kohati sarnane küll, kuid ma ei tea miks, aga E B lugusid ma enam kuulata ei jaksa. Hakkab vastu tema vokaal. Aga see Sofia esitus mulle väga istub, seega isegi, kui ta suurt staari tahtlikult jäljendab, siis minu meelest on tulemus parem. Andestust, E B fännid!
DJ Pulse - Let You In (Wax Doctor remix)
See lugu on täielik ajamasin. Pole vaja mainidagi, et kuhu iganes Wax Doctor oma džunglise nina on toppinud, sealt hakkab head asja tulema. Kuulan seda lugu ja tunnen kohe, et olen noor poiss ja käin üheksandas klassis. See paneb mõtlema. Võibolla olekski hea, kui sellised instrumendid ja käigud jääksid sinna üheksakümnendatesse ja neid ei taaskasutataks nii palju uuel sajandil. Siis tekib neid kuulates selline autentne vana aja tunne :) Uuemat muusikat kuulates, kus vanakooli käigud ja pillid sees, tekib mul segadus. Nagu oleks hea lugu, aga midagi on ikka nagu puudu või üle. Olen vist lihtsalt stagnant hingelt.
Freekwency feat. Charly James - By My Side
Viimaseks looks oli palju kandidaate, aga otsustasin panna päris päris tutika asja. Ehk eile avaldatud Freekwency uue video. Uusi asju oskab tavaliselt vähem kommenteerida ka. Aga, et Freekwency on hetkel mu üks lemmikuid, siis pole ka ime, et seda lugu jagan. Freekwency omas headuses. Jääb veidi eelmise aasta hittidele alla, aga plaadi kavatsen ilmselt ikkagi muretseda.
Mõnusaid elamusi!
Uibo
Monday, December 17, 2012
17. detsember 2012
Freekwency - Outrun
Aasta hakkab läbi saama ja kuigi ma ei ole mingi edetabelite mees, siis mingid ettekujutused mul on tekkinud, millised sel aastal leitud lood (mis ei pea tingimata olema sel aastal tehtud) on mulle rohkem meelde jäänud, millised vähem. Reegel on see, et kui tahad olla aasta tegija, siis anna oma muusika välja varemalt oktoobris. Kõik ülejäänud kipuvad ära ununema kokkuvõtete ajal ja meenuvad alles hiljem, kui auhinnad jagatud. Minu tabelid on tavaliselt horisontaalse iseloomuga, mitte vertikaalsed. St. näiteks top 10 koosneb enam-vähem kümnest esikohast või siis on mõned natuke paremad, aga võitjat pole. Antud lugu aga pärineb mu selle aasta ühelt kõige lemmikumalt vinüülilt. Ja see lugu peab olema siin blogis juba seetõttu, et see on õige ralliblogi video. Freekwency taga on mees nimega Benny Badge ja ta elab Austraalias. Arvestades, et mu selle aasta lemmikostude seas on vähemalt kolm Austraalia artisti, hakkab mulle lõpuks kohale jõudma, miks kõik eestlased sinna mandrile pagevad.
Freekwency - Flip The Coin
Lugu on pärit samalt EP-lt, kust eelminegi pala, aga see on veel erilisem. Kui eelmine lugu on väärt seetõttu, et ta paikneb ühel aasta parimal plaadil, siis antud pala kandideerib ka üksiküritajana aasta parima loo tiitlile. Jutt käib muidugi neist lugudest, mille ma omale plaadi kujul riiulisse olen saanud. Kvaliteetne.
Modernique Feat. Larry Wu - Loves Gonna Get You
Ja ma arvan, et kui kaks eelmist pala on juba mingis mõttes parimate tiitlitele kandideerinud, siis lõpetuseks ei saa midagi viletsamat panna. See pala saab auhinnalise, tänase päeva parima loo tiitli. Siin on vunki ja siin on funki. Siit kõlab läbi ka haussi. Hea selge sammuga pala, kus ei ole unustatud lisada tuharanõksu esile kutsuvat bassikäiku. Hea jalgadega klubis põrandat trampida või hoopis nõtkelt väänelda. Mõnus harmoonia, mis kohati muutub ootamatus ja huvitavas suunas.
Suure külmaga käivitub auto juba veidi viletsamalt kui muidu.
Uibo
Aasta hakkab läbi saama ja kuigi ma ei ole mingi edetabelite mees, siis mingid ettekujutused mul on tekkinud, millised sel aastal leitud lood (mis ei pea tingimata olema sel aastal tehtud) on mulle rohkem meelde jäänud, millised vähem. Reegel on see, et kui tahad olla aasta tegija, siis anna oma muusika välja varemalt oktoobris. Kõik ülejäänud kipuvad ära ununema kokkuvõtete ajal ja meenuvad alles hiljem, kui auhinnad jagatud. Minu tabelid on tavaliselt horisontaalse iseloomuga, mitte vertikaalsed. St. näiteks top 10 koosneb enam-vähem kümnest esikohast või siis on mõned natuke paremad, aga võitjat pole. Antud lugu aga pärineb mu selle aasta ühelt kõige lemmikumalt vinüülilt. Ja see lugu peab olema siin blogis juba seetõttu, et see on õige ralliblogi video. Freekwency taga on mees nimega Benny Badge ja ta elab Austraalias. Arvestades, et mu selle aasta lemmikostude seas on vähemalt kolm Austraalia artisti, hakkab mulle lõpuks kohale jõudma, miks kõik eestlased sinna mandrile pagevad.
Freekwency - Flip The Coin
Lugu on pärit samalt EP-lt, kust eelminegi pala, aga see on veel erilisem. Kui eelmine lugu on väärt seetõttu, et ta paikneb ühel aasta parimal plaadil, siis antud pala kandideerib ka üksiküritajana aasta parima loo tiitlile. Jutt käib muidugi neist lugudest, mille ma omale plaadi kujul riiulisse olen saanud. Kvaliteetne.
Modernique Feat. Larry Wu - Loves Gonna Get You
Ja ma arvan, et kui kaks eelmist pala on juba mingis mõttes parimate tiitlitele kandideerinud, siis lõpetuseks ei saa midagi viletsamat panna. See pala saab auhinnalise, tänase päeva parima loo tiitli. Siin on vunki ja siin on funki. Siit kõlab läbi ka haussi. Hea selge sammuga pala, kus ei ole unustatud lisada tuharanõksu esile kutsuvat bassikäiku. Hea jalgadega klubis põrandat trampida või hoopis nõtkelt väänelda. Mõnus harmoonia, mis kohati muutub ootamatus ja huvitavas suunas.
Suure külmaga käivitub auto juba veidi viletsamalt kui muidu.
Uibo
Wednesday, December 5, 2012
5. detsember 2012 - palgapäev
Ohbliv - Badarou
Jätkame hiphopiga, sest päkapikud veavad seda tõesti kohale uksest ja aknast. Mõnus ja rahulik, instrumentaalne ja piisavalt, ent mitte liigselt monotoonne.
The internet - The Garden
Ma olen hiphoppi kuulanud (või pigem kuulnud!) aastast 90, aga nendes nimedes ja grupeeringutes ma endiselt kuigivõrd ei orienteeru. Nüüd hakkab Odd Future kamp ja selle ümber toimuv natuke piirjooni võtma. See Internet on siis nende "inimlikum" ja naiselikum nägu. Ja enamik lugusid, mida olen Internetilt (mitte internetist) kuulanud, on üsna mõnusad. Isegi need, kus räpitakse :) Tänase päeva kindlasti enim mänginud lugu on teie ees.
2562 & Karizma & Majic - Dinosaur
Lõpetuseks bassimuusikat. Ja seekord, kuigi oli saadaval ka instrumentaal, vastupidiselt oma tavapärasele loogikale, valisin just räpiga versiooni, sest mõnele loole lihtsalt sobib, kui sinna on õige tämbriga ja meetodiga peale räägitud. Ja minu meelest siin loos just nii on. Karizma tuletab muidugi õigele eestlasele meelde hoopis pikkade blondide juustega rootslasi, aga 2562 tuletab meelde, et ostsin mõne aasta eest tema CD ja polegi seda vist peale ostmist kuulanud. Peaks vist autosse kaasa võtma ja meenutama, millega tegu. Selge, et bassimuusika, aga äkki oli hea ja lihtsalt olen riiulisse unustanud. Antud pala on neist kolmest kõige kesisem, aga kõvasti kuulamisel tekitab üsna tõsise tunde, seega võib jagada küll.
Jätkame hiphopiga, sest päkapikud veavad seda tõesti kohale uksest ja aknast. Mõnus ja rahulik, instrumentaalne ja piisavalt, ent mitte liigselt monotoonne.
The internet - The Garden
Ma olen hiphoppi kuulanud (või pigem kuulnud!) aastast 90, aga nendes nimedes ja grupeeringutes ma endiselt kuigivõrd ei orienteeru. Nüüd hakkab Odd Future kamp ja selle ümber toimuv natuke piirjooni võtma. See Internet on siis nende "inimlikum" ja naiselikum nägu. Ja enamik lugusid, mida olen Internetilt (mitte internetist) kuulanud, on üsna mõnusad. Isegi need, kus räpitakse :) Tänase päeva kindlasti enim mänginud lugu on teie ees.
2562 & Karizma & Majic - Dinosaur
Lõpetuseks bassimuusikat. Ja seekord, kuigi oli saadaval ka instrumentaal, vastupidiselt oma tavapärasele loogikale, valisin just räpiga versiooni, sest mõnele loole lihtsalt sobib, kui sinna on õige tämbriga ja meetodiga peale räägitud. Ja minu meelest siin loos just nii on. Karizma tuletab muidugi õigele eestlasele meelde hoopis pikkade blondide juustega rootslasi, aga 2562 tuletab meelde, et ostsin mõne aasta eest tema CD ja polegi seda vist peale ostmist kuulanud. Peaks vist autosse kaasa võtma ja meenutama, millega tegu. Selge, et bassimuusika, aga äkki oli hea ja lihtsalt olen riiulisse unustanud. Antud pala on neist kolmest kõige kesisem, aga kõvasti kuulamisel tekitab üsna tõsise tunde, seega võib jagada küll.
Tuesday, December 4, 2012
4. detsember 2012
Sasac - Garden Sounds
Alustame eilsest kraamist. Leidsin enda jaoks suure hunniku põnevat hiphopi taas. Varsti võin ennast vist juba hiphopimeheks pidama hakata. Kõike ei jõua korraga üles panna, eks ma jõudumööda neid postitan. Üks põnevamaid leide minu jaoks oli Rootsi artist Sasac. Üsna ebaskandinaavialik... ma ülteks elektro, kui lubate. Biidi poolest selline elektro, mida tegi kunagi Yoshinori Sunahara - endiselt üks mu elektro lemmikuid. Kuid muu saundi poolest on ta lood sellised, et sobiksid ilusti avaldada plaadifirma Peoples Potential Unlimited all. Selline Uku Kuudi laadne kraam. Kindlasti jään pilku peal hoidma. Hm. Ma rääkisin hiphopist? Aga see pala on ju samas ka nagu hiphop, enamiku meelest ilmselt rohkem kui elektro. Ja lisaks olid mõtted ühel teisel Rootsi hiphopikunnil, kellest ka edaspidi juttu saab olema ehk.
Mndsgn - Travvlin
Mt? Mdg. Tlns oln. Ameerika hiphopi põneva külje esindaja taaskord. Palju on tekkinud selliseid huvitavate ja mõnusate põhjade loojaid. Eriti hea meel on, et keegi siia peale ei räpi. Hm. Tegelikult räpib ju, aga see on jälle nö. instrumentaalräpp, kui saate aru, mida mõtlen :) Jälle tegelane, keda tahan siin blogis lähipäevadel veel edvistada lasta.
Telepopmusik - Breathe (Kill Frenzy bootleg)
See on veider pala. Tööpostil vaikselt klappides kuulates jäi kõrva, aga siis hakkas hullult häirima see vokaal. Nagu eelmises postituses sai viidatud Hed Kandi vokaalile, siis siin palas tekkis mul ka üks vastik paralleel selle loo vokaali ja ühe vana Hed Kandi pala vokaali vahel. Õnneks ma ei suuda meenutada selle loo nime ega esitajat, muidu lingiks siia võrdluseks. Aga nüüd kodus valjusti kuulates see vokaal enam ei häiri. Ja mida enam seda pala kuulan, seda rohkem hakkab meeldima. Ilmselt päeva lemmik.
Klaasipesuvedelikku lastes tuleb autosse vastikut kärsahaisu. Tea kas paak või voolik on katki külmunud ja lekivad või on see sellest, et lumi ja jää on õhuavad ära ummistanud?
Uibo
Alustame eilsest kraamist. Leidsin enda jaoks suure hunniku põnevat hiphopi taas. Varsti võin ennast vist juba hiphopimeheks pidama hakata. Kõike ei jõua korraga üles panna, eks ma jõudumööda neid postitan. Üks põnevamaid leide minu jaoks oli Rootsi artist Sasac. Üsna ebaskandinaavialik... ma ülteks elektro, kui lubate. Biidi poolest selline elektro, mida tegi kunagi Yoshinori Sunahara - endiselt üks mu elektro lemmikuid. Kuid muu saundi poolest on ta lood sellised, et sobiksid ilusti avaldada plaadifirma Peoples Potential Unlimited all. Selline Uku Kuudi laadne kraam. Kindlasti jään pilku peal hoidma. Hm. Ma rääkisin hiphopist? Aga see pala on ju samas ka nagu hiphop, enamiku meelest ilmselt rohkem kui elektro. Ja lisaks olid mõtted ühel teisel Rootsi hiphopikunnil, kellest ka edaspidi juttu saab olema ehk.
Mndsgn - Travvlin
Mt? Mdg. Tlns oln. Ameerika hiphopi põneva külje esindaja taaskord. Palju on tekkinud selliseid huvitavate ja mõnusate põhjade loojaid. Eriti hea meel on, et keegi siia peale ei räpi. Hm. Tegelikult räpib ju, aga see on jälle nö. instrumentaalräpp, kui saate aru, mida mõtlen :) Jälle tegelane, keda tahan siin blogis lähipäevadel veel edvistada lasta.
Telepopmusik - Breathe (Kill Frenzy bootleg)
See on veider pala. Tööpostil vaikselt klappides kuulates jäi kõrva, aga siis hakkas hullult häirima see vokaal. Nagu eelmises postituses sai viidatud Hed Kandi vokaalile, siis siin palas tekkis mul ka üks vastik paralleel selle loo vokaali ja ühe vana Hed Kandi pala vokaali vahel. Õnneks ma ei suuda meenutada selle loo nime ega esitajat, muidu lingiks siia võrdluseks. Aga nüüd kodus valjusti kuulates see vokaal enam ei häiri. Ja mida enam seda pala kuulan, seda rohkem hakkab meeldima. Ilmselt päeva lemmik.
Klaasipesuvedelikku lastes tuleb autosse vastikut kärsahaisu. Tea kas paak või voolik on katki külmunud ja lekivad või on see sellest, et lumi ja jää on õhuavad ära ummistanud?
Uibo
Saturday, December 1, 2012
1. detsember 2012
Roisin Murphy - You Know Me Better
Tänane postitus on popikeskne. Ja ei paku palju uut vaid palju vana ja tuntut. Pool tundi tagasi siin arvuti taga istudes kuulsin teisest toast raadiost seda lugu tulema ja kuulasin arvutist ka. Minu hinnangul on see üks kõige etem popplugu üldse. Harva, kui piirdun ühe kuulamisega ja heli peab alati põhjas olema. Kunagi kuulasin Tallinnas öösel peolt tulles terve tee koju seda. Siis oli samasugune lumine ilm nagu praegu. Ja siiani pole sellest loost üle saanud. Plaadiversioon on küll parem, aga kuna seda ei saanud siia postitada, siis panin live versiooni. Kui mul üldse mõnel kontserdil käimata jätmisest kahju on, siis just Roisin Murphy Eesti kontserdist ilma jäämine on see, mis mind nukraks teeb. Roisin on lihtsalt super tädi. Ilus, ülistiilne, fantastilise ja omapärase häälega ja hea produktsiooniga.
Mimicry - The Destination
Eile öösel läksin ühelt kontoriürituselt kodu poole kui meenus, et Tartus astub üles Mimicry. Astusin läbi ja kaesin ära. Kahjuks ei olnud näha laval Kenet, aga oli ikkagi üsna OK show vähesele publikule vaatamata. Kontserdil tuletati meelde, et ilmselt läbi aegade parim Eesti Laulu kandidaat on just selle bändi loodud. Mõjub väga hästi mulle.
Q3000 - Lorna (feat. Fifi Rong)
Kolmanda loo kohale käis eile väike rebimine kahe kahtlase loo vahel, kellest võibolla kumbki ei peaks siin esinema. Aga võitis lugu nimega Lorna. Ei Q3000 ega eesti nimega Briti lauljatar Fifi Rong eraldiseisvalt ei paku mulle erilist huvi, aga koos on nad üsna OK palaga valmis saanud. Häirib küll preili Rongi hääletämber, mis liigselt meenutab mulle sadu ja sadu Hed Kandi plaatide tšille lugusid, mida ma enam üldse ei kannata kuulata. Aga selle puuduse teeb tasa see, et ta laulab keeles, millest ma absoluutselt aru ei saa. Intsrumentaalide fännina meeldib mulle väga, et see vokaal on minu kõrvadele kui lihtsalt instrument ja mul pole aimugi, kas ta laulab armastusest, vihkamisest või ütleb lihtsalt, et väristage keha ja visake käed üles.
Tänane postitus on popikeskne. Ja ei paku palju uut vaid palju vana ja tuntut. Pool tundi tagasi siin arvuti taga istudes kuulsin teisest toast raadiost seda lugu tulema ja kuulasin arvutist ka. Minu hinnangul on see üks kõige etem popplugu üldse. Harva, kui piirdun ühe kuulamisega ja heli peab alati põhjas olema. Kunagi kuulasin Tallinnas öösel peolt tulles terve tee koju seda. Siis oli samasugune lumine ilm nagu praegu. Ja siiani pole sellest loost üle saanud. Plaadiversioon on küll parem, aga kuna seda ei saanud siia postitada, siis panin live versiooni. Kui mul üldse mõnel kontserdil käimata jätmisest kahju on, siis just Roisin Murphy Eesti kontserdist ilma jäämine on see, mis mind nukraks teeb. Roisin on lihtsalt super tädi. Ilus, ülistiilne, fantastilise ja omapärase häälega ja hea produktsiooniga.
Mimicry - The Destination
Eile öösel läksin ühelt kontoriürituselt kodu poole kui meenus, et Tartus astub üles Mimicry. Astusin läbi ja kaesin ära. Kahjuks ei olnud näha laval Kenet, aga oli ikkagi üsna OK show vähesele publikule vaatamata. Kontserdil tuletati meelde, et ilmselt läbi aegade parim Eesti Laulu kandidaat on just selle bändi loodud. Mõjub väga hästi mulle.
Q3000 - Lorna (feat. Fifi Rong)
Kolmanda loo kohale käis eile väike rebimine kahe kahtlase loo vahel, kellest võibolla kumbki ei peaks siin esinema. Aga võitis lugu nimega Lorna. Ei Q3000 ega eesti nimega Briti lauljatar Fifi Rong eraldiseisvalt ei paku mulle erilist huvi, aga koos on nad üsna OK palaga valmis saanud. Häirib küll preili Rongi hääletämber, mis liigselt meenutab mulle sadu ja sadu Hed Kandi plaatide tšille lugusid, mida ma enam üldse ei kannata kuulata. Aga selle puuduse teeb tasa see, et ta laulab keeles, millest ma absoluutselt aru ei saa. Intsrumentaalide fännina meeldib mulle väga, et see vokaal on minu kõrvadele kui lihtsalt instrument ja mul pole aimugi, kas ta laulab armastusest, vihkamisest või ütleb lihtsalt, et väristage keha ja visake käed üles.
Friday, November 16, 2012
16. november 2012
Kaotic Chemistry - Space Cakes
Eelmisel nädalal sattusin vanema breakbeati ja jungle'i soonele. Kui sinna sattuda, siis võib päris sügavale ära vajuda, sest iga uue kuulatud looga meenub mõni uus pala. Eriti hull on tänapäeval, kui näiteks Youtube pakub ise iga videoga seotud lugusid välja. Kuulasin väga palju vanu Moving Shadow plaadifirma asju ja mõtlesin neist lausa eraldi postituse teha, aga las ta praegu jääb. Postitan neist kõige enam kuulatud pala. See Space Cakes oli üks neist paladest, mida esitasime kunagi sõber Ämblikmehega koolis muusika tunnis teistele. Vaja oli teha helinäidetega ettekanne mingil vabal teemal, mina valisin selleks Drum And Bass'i ajaloo ja alamstiilid. Antud lugu illustreeris heliliselt breakbeati (koos ühe eestimaise palaga). Pärast ettekannet üks klassiõde uuris, et aga kuidas selle muusika järgi tantsima peaks. Ma siis ei julgenud näidata veel. Igatahes selle stiili üks ilusamaid näiteid minu arvates.
Mirm - Kan-Sha
Täna roteeris päris palju see pala. Juhtusin Soma FM-ist kuulma. Selle palaga igasugused varasemad kokkupuuted, mälestused ja emotsioonid puuduvad. Seal on lihtsalt piisavalt palju ja mõnusat klõbistamist, õige doos rahu ja Rhodes sünt ka. Kõlab ju natuke nagu dubstep? Ilmselt tänu soolotrummile. Jimmy Edgari ja kuuekümnendate Eesti raadio ja filmimuusika toob meelde see pala. Turvaline öömuusika. Mulle meenub seda kuulates kadunud vanaema vesiroosikujuline öölamp. Näe, tuli ikka mälestus ka ära siiski.
Laine - Lõpulaul
Lõpulauluks on lõpulaul. Selle nädala Eesti Popsu saates mängiti ansambel Laine versiooni Patrick Juvet - I Love America loost. Heal meelel oleksin lisanud hoopis selle loo, aga ta ei ripu ilusal kujul kusagil üleval. Eesti versiooni nimi, kuna see oli loodud sovjeti ajal, ei saanud loomulikult olla kuidagi Ameerikaga seotud. Küll aga võis laulda muusikast. seega oligi loo pealkiri Mul on nüüd muusika. Kõlab ägedamalt kui originaal minu meelest :) Minu eest osatakse saladusi hästi varjata ja nii ma ei teadnudki, et nende 83. aastal ilmunud omanimeline plaat on mõnusaid lääne discojäljendusi täis. Ainus, mis neist Youtube'is silma jäi on see lõpulaul. Mitte kõige parem sellest valikust, eriti koos pildiga vaadates. Ilmselt püütakse selles videos näidata, et disco ei tähenda mingit amoraalset klubis ukerdamist nagu läänes, vaid korralikud inimesed saavad ka mõnel luhal omad tantsud tantsitud. Naljakas selle loo puhul on see, et nii see lihtsapärane meloodia kui ka hääl meenutavad väga ühte teist Eesti diskolugu (neid on ju nii vähe) - Els Himma Keskööd.
Paar lugu Laine - Laine plaadilt on kuulatavad sellisel veidral vene saidil. Tuleb vajutada nupul "Igrat".
Eelmisel nädalal sattusin vanema breakbeati ja jungle'i soonele. Kui sinna sattuda, siis võib päris sügavale ära vajuda, sest iga uue kuulatud looga meenub mõni uus pala. Eriti hull on tänapäeval, kui näiteks Youtube pakub ise iga videoga seotud lugusid välja. Kuulasin väga palju vanu Moving Shadow plaadifirma asju ja mõtlesin neist lausa eraldi postituse teha, aga las ta praegu jääb. Postitan neist kõige enam kuulatud pala. See Space Cakes oli üks neist paladest, mida esitasime kunagi sõber Ämblikmehega koolis muusika tunnis teistele. Vaja oli teha helinäidetega ettekanne mingil vabal teemal, mina valisin selleks Drum And Bass'i ajaloo ja alamstiilid. Antud lugu illustreeris heliliselt breakbeati (koos ühe eestimaise palaga). Pärast ettekannet üks klassiõde uuris, et aga kuidas selle muusika järgi tantsima peaks. Ma siis ei julgenud näidata veel. Igatahes selle stiili üks ilusamaid näiteid minu arvates.
Mirm - Kan-Sha
Täna roteeris päris palju see pala. Juhtusin Soma FM-ist kuulma. Selle palaga igasugused varasemad kokkupuuted, mälestused ja emotsioonid puuduvad. Seal on lihtsalt piisavalt palju ja mõnusat klõbistamist, õige doos rahu ja Rhodes sünt ka. Kõlab ju natuke nagu dubstep? Ilmselt tänu soolotrummile. Jimmy Edgari ja kuuekümnendate Eesti raadio ja filmimuusika toob meelde see pala. Turvaline öömuusika. Mulle meenub seda kuulates kadunud vanaema vesiroosikujuline öölamp. Näe, tuli ikka mälestus ka ära siiski.
Laine - Lõpulaul
Lõpulauluks on lõpulaul. Selle nädala Eesti Popsu saates mängiti ansambel Laine versiooni Patrick Juvet - I Love America loost. Heal meelel oleksin lisanud hoopis selle loo, aga ta ei ripu ilusal kujul kusagil üleval. Eesti versiooni nimi, kuna see oli loodud sovjeti ajal, ei saanud loomulikult olla kuidagi Ameerikaga seotud. Küll aga võis laulda muusikast. seega oligi loo pealkiri Mul on nüüd muusika. Kõlab ägedamalt kui originaal minu meelest :) Minu eest osatakse saladusi hästi varjata ja nii ma ei teadnudki, et nende 83. aastal ilmunud omanimeline plaat on mõnusaid lääne discojäljendusi täis. Ainus, mis neist Youtube'is silma jäi on see lõpulaul. Mitte kõige parem sellest valikust, eriti koos pildiga vaadates. Ilmselt püütakse selles videos näidata, et disco ei tähenda mingit amoraalset klubis ukerdamist nagu läänes, vaid korralikud inimesed saavad ka mõnel luhal omad tantsud tantsitud. Naljakas selle loo puhul on see, et nii see lihtsapärane meloodia kui ka hääl meenutavad väga ühte teist Eesti diskolugu (neid on ju nii vähe) - Els Himma Keskööd.
Paar lugu Laine - Laine plaadilt on kuulatavad sellisel veidral vene saidil. Tuleb vajutada nupul "Igrat".
Subscribe to:
Comments (Atom)