31. oktoober 2012

Machinedrum - Now U Kno Tha Deal 4 Real



Eile oli juttu seksist ja sellest, kuidas räpparid uhkustavad oma varustuse ja oskustega ning kuidas see mind kui heteromeest eriti kuumaks ei aja. Tänast postitust alustan videoga, mis igale stereotüüpsele mehele mokka- ja silmamööda peaks olema. Machinedrum on artist, kellel mu kõrv on viimastel nädalatel tihti peatunud, seega üsna ootuspärane seda lugu siin kuulata. Teeb mees... bassimuusikat. Õppisin täna ära selle kavaluse, et kui ikka täpselt ei oska stiili nimetada, siis kasuta võimalikult üldisi nimetusi. Päris nii uhkeks ma ei lähe nagu Theo Parrish, kes kõige kohta lihtsalt techno ütleb, aga kümnekonna üldise stiilinimega võiks ju inimene hakkama saada küll või kuidas? Kas keegi mäletab, mis muusika on jump-up style või techstep?

Konkreetne lugu on sellest kategooriast, mida viljelesid mõni aasta tagasi Lone, Falty DL ja mitmed teised. Ilmselt ühe ajastu lõpu lugu. Umbes selliste lugude puhul hakkasin nii umbes kaks aastat tagasi mõtlema, et aeg oleks vist lisaks eelmise sajandi muusikale võtta ka mõned uuemad lood oma pleilisti. Hakkas tunduma, et nüüd on uued tuuled viimaks jälle ka mind puudutamas, aga siis tuli aastaks jälle vanema vaimustus tagasi ja nüüd ma siin siis avastangi enda jaoks aasta-kahe taguseid palu.

Solar Bears - Dream Valley (Young Montana? Rework)


Just lõpetasin jutu üldistest stiilidest, aga selle loo puhul ei oska isegi üldist nimetajat anda. Seal on Casino vs. Japan stiilis IDM süntekad, Lone'i varasemas loomingus kõvasti ekspluateeritud duckling / sidechaining efekt, hiphopi trummikäik. Pigem lähebki ta ikka sinna "bassimeeste" auku kui IDM-i alla, aga mina ei oska selle kohta muud öelda kui et elektrooniline tantumuusika intelligentsemale ja rahulikumale kuulajale... IDM seega siis ikkagi? Eks sellist muusikat on ka loomulikult hulgi siia ilma loodud, aga väga sümpaatne isend. Päeva lemmik ilmselt.

Bibio - Pretentious

Päeva lõpuks midagi eilse hip-hopi saaga jätkuks. Mul on veel Bibio albumi kuulamine pooleli, seega ei välista, et sealt midagi veel paremat välja ujub, aga hetkel tundub väga hea see pala. Algab üsna kahtlaselt, aga iga hetkega läheb järjest paremaks. Tegemist on natuke teistsuguse versiooniga ka kui albumil. Hip-hop ilma räpita, hurraa!

Kütusetuli hakkas täna põlema.

Uibs

30. oktoober 2012

Speak - Framboise Menage a Trois

Tänasest kujunes kuidagi räpipäev. Ega ma pole eriline räpi sõber kunagi olnud, aga hiphopi sõber küll. Mul on hea meel, et hiphopi biidid on ühe suunana liikunud just sinna, kuhu mulle meeldib. Samas kui nende peale loetav räpp häirib mind rohkem kui vanadel räpilugudel. Ma ei viitsi üldiselt eriti sõnu nagunii kuulata ja mulle meeldiks, kui räpp toimiks ka lihtsalt muusikainstrumendina, aga just kaasaegsel räpil tuleb tekstiline osa kuidagi loost teravamalt välja ja kargab kõrva. Vanad räpsilood keskendusid peamiselt sellele, kui kehvad on teised räpimehed. Naljakal kombel rääkisid peaaegu kõik täna kuulatud lood pigem räpimeeste reproduktiivorganitest, mis on nii võimsad, et neid ulatub mikrofonina kasutama ja kõigest muust, mida räpikunnid näiteks naistega ette võtaks. Heteromehena ei soovi ma seda kuulata, kuna see teeb kadedaks, sest ma ise nii osav ei ole ja eriti erutav ei ole kuulata, kuidas teine mees kõrval toas naistega möllab. Ehk tegelikult oleks ma pannud vist kõikidest tänastest lugudest üles instrumentaalid, kui need ainult saadaval oleksid. Aga põhjad on kuramuse head neil tänapäeva lugudel.

Speak on üks artist, kelle põhjad mulle väga korda lähevad. Antud loos see räpp ka nii väga ei sega :) Pala algab aga sämpliga Isasc Hayes'i loost A few more kisses to go. Tean, kuna ostsin selle plaadi kuu aega tagasi :)

Tyler The Creator (feat. Hodgy Beats) - Analog (Mayjayy Oddrework)



Tyler the Creator on viimase aasta jooksul olnud mul üks lemmik räpimehi. Just nimelt räpimehi, mitte hiphopi. Kuidagi tema hääl ja see kuidas ta seda kasutab, on läinud nii mõneski loos korda. Küll mitte kõigis, aga paljudes.


Lykke Li - Follow Rivers (I Follow You Tyler the Creator remix)


Lõpetuseks veel üks Tyleri osalusega pala, kuigi mulle meeldiks tegelikult väga, kui selles loos oleks ainult too naisvokaal, sest see räpp ei anna tõesti minu kõrvade jaoks loole midagi juurde. Väga mõnusad sündid ja viril-uimane laul. Ah ah follow... Ilmselt hakkab varsti kummitama.

Kuulasin täna väga palju ka Pyramid Vritra nimelist artisti. Ühe tema plaadi saab ka tasuta alla tirida. Temast tulevikust kindlasti pikemalt, sest tema taustad on väga spetsid. Ja kõik on erinevasse auku ka. Lüürika sõnad muidugi ümbritsevad samuti erinevaid auke ning mainivad nokse ja nipleid.

Täna pidin auto Maxima parklasse jätma, kuna maja ees polnud ruumi.

Uibo is out.

29. oktoober 2012

Sepik River Sound - Orion



Minu praeguse kodulinna artist. Hea kulgemisega dnb pala. Selle stiili esindajad ei saa minult tihti tähelepanu. Meeldib ilmselt tänu džungli trummidele ja ka vokaalile, mis ei ole keeratud, nagu tänapäeval kombeks, ei kõrgemaks ega madalamaks. Mulle meeldivad lood, kus isegi fraasi kasutamisel ei saa sõnadest aru ja vokaali on kasutatud kui instrumenti, mitte sõnumikandjat. Kuigi viimasel ajal mulle ka enam reverbi liigne kasutamine mokkamööda ei ole, siis siin loos see minu jaoks toimib.

THEESatisfaction - QueenS


Tänapäeva mõistes kindlasti kaotatud ralli ehk lugu on "juba" aasta algusest igal pool ringelnud. Ilmselt jõudnud vahepeal ka minuni, aga kuna siis ma siia veel lugusid kirja ei pannud, siis näed, ununenud. Tekitab kaks emmiga seost mu ajus - Moodymann ja Madonna. Viimasega tekitab seose ilmselt bassikäik koostöös selle taustal ulguva naishäälega. Kuigi otsest seost nende kahe loo vaheldumisi kuulamisel ei ole, siis mul tekib ikkagi sama tundmus kuulatest QueenS'i ja Madonna Everybody lugu.

Daedelus - Platforming (Kneebody remix cover collaboration)



Ilmselt tänase päeva lemmik. Naljakal kombel, kuigi küllaltki keerukas ja üsna närviliste puhkpillidega, mõjub see mulle praegu väga rahustavalt. Daedeluse originaal on puhas elektroonika, kuid ta on teinud koos Kneebody nimelise džässipundiga sellest oivalise versiooni. Nagu ka teised tänased lood tekitab see minus minevikust tuntud emotsioone ehk tekitab paralleele üheksakümnendate muusikaga. Üsna tugevalt meenuvad 4 Hero 2 Pages plaadi akordid ja "päris" pillid lisavad seda kammerlikkust, mis ka kangelaste plaadilt kostub. Kusjuures loo trummid meenutavad mulle 4 Hero veel varasemaid plaate. Aga mul on ainult hea meel, et seda atmosfääri ka tänapäeva muusikast leiab. Loo avaakordid meenutavad ka üheksakümnendate keskpaiga dnb lugusid. Olgu siis täna selline meenutamise päev.

Uibo lõpetab. Autol on endiselt all suvekummid.